Praegu on väga keeruline nentida, kust mingid kombed pärinevad. Pigem on võimalik täheldada ühist Euroopa rahvaste jõulutraditsiooni nii sisus kui ka vormis. Kuni 20. sajandi alguseni oli valdavas enamuses kombekirjeldustest märgitud õlgede tuppatoomist.

Õlgede tuppatoomise kombel võib olla üsna proosaline põhjendus: pühadeks oli põrandad puhtaks pestud, siis toodi kuivad õled põrandale, et see ära kuivaks ning palja jalu oleks hea olla. Nii toimiti juba 11. sajandi algul kuningalossides, keskajal kirikutes ja 19. sajandi lõpuni Eesti rehetaludes.

Õlgedega seonduvad veel erinevad mängud ja rituaalid aga ka rippkaunistused, mis tasapisi on tegemas tagasitulekut meie jõulukombestikku. Koos põllumajanduse tähtsuse vähenemisega vaibus ka õlgede tuppatoomine 20. sajandi esimestel kümnenditel, andes ruumi uutele jõulusümbolitele.

Tänapäeval on Eesti ja Lääne kultuuriruumi üks levinum jõulutava vastastikune kingijagamine. Statistikaameti andmetel kasvab just detsembrikuul jaemüüjate käive aasta kõrgeimaks ja tarbimisele kutsuvad reklaamhüüded kajavad aasta aastal aina varem ja valjemalt.

Nagu me teame, siis paljud neist pühadeostudest jõuavad varem või hiljem mõnda tolmusesse kappi või prügikasti. Arvestades, kui palju loodus- ja inimressursse on läinud nende kinkide tootmisesse, on keeruline mitte olla kohkunud.

Kultuuriantropoloog Ernest Beckeri sõnul on kalduvus asju omada inimloomuse osa, mis tuleneb sünnipärasest turvasoovist. Iidsetes ühiskondades andis võime teha rohkelt kingitusi kingituse andjale võimu ja lugupidamise. Tänapäeval aga, kui tahad kellelegi näidata, et hoolid temast, ostad sa talle jõulude ajal kingituse. Selle tegemata jättes tegutsete väljaspool normi ja riskite oma kaaslaste tagasilükkamisega, täheldas Becker.

Olgu kingi saajaks annetusena jumal, kogukonna liige või lähedane sugulane eeldab kingi tegemine ülejäägi kogumist. Teiste sõnadega, kingi tegemiseks peame reeglina tegema rohkem tööd, kui meil eluks vaja on.

Kuidas siis saada välja sellest tarbimise nõiaringist, mis on saanud jõulukombestiku üheks olulisemaks tavaks? Rootsi sotsioloog Magnus Böstrom on uurinud, miks ja kuidas seda tema rahvuskaaslased teevad. "Miks" on tavaliselt ajendatud rahulolematusest oma eluga, koos stressiga tarbimise ökoloogiliste mõjude pärast, "kuidas" tähendab tavaliselt vähem töötamist, et saada rohkem vaba aega, ja "mis juhtub" on üllatusena suurem rahulolu.

Mida sina mäletad lapsepõlvest? Kas vanematelt saadud kink või perega veedetud ühine aeg? Lisaks õlgede sissetoomisele iseloomustas endisaegseid jõulukombeid reegel tööd mitte teha. Püüa sinagi jõulude ajal tööd mitte teha.

Ilusat jõude jõule!