Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: riigiinstitutsioone usaldavad inimesed suhtuvad sisserändesse positiivsemalt

Usaldus riigiinstitutsioonide vastu võib mõjutada suhtumist teistesse inimestesse ja gruppidesse, väidavad Rootsi politoloog Bo Rothstein ja Kanada politoloog Dietlind Stolle.
Uuringud on näidanud, et usaldus institutsioonide suhtes ja hoiakud sisserändajate suhtes on omavahel väga tugevalt seotud. Inimesed, kes usaldavad poliitilisi institutsioone, õigussüsteemi ja politseid, on sisserändajate suhtes tolerantsemad. Sellise järelduseni on teiste seas jõudnud näiteks Tartu ülikooli majandusteadusteadlased eesotsas professor Tiiu Paasiga ning Göttingeni ülikooli sotsioloog Vera Husfeldt ja Oxfordi ülikooli politioloog Lauren M. McLaren.
Princtoni ülikooli sotsioloogid Thomas J. Espenshade ja Katherine Hempstead on seda seost seletanud poliitilise kaasatuse teooriaga, mille kohaselt otsivad poliitiliselt võõrandunud inimesed tihtipeale teisi, keda oma kõrvalejäetuses ja pettumuses süüdistada, ning kes võivad olla seetõttu altid nägema sisserändajates oma probleemide põhjuseid.
Samas sotsioloog Markus Freitag Konstanzi ülikoolist ja politoloog Marc Bühlmann Berni ülikoolist seletavad sellist seost institutsionaalse usalduse ja sisserändajatesse suhtumise vahel suurema ebakindluse tundega poliitiliselt võõrandunud inimeste seas. Kui inimesed ei näe, et riigiinstitutsioonid on võimelised neid kaitsma ja käituma nende parimates huvides, kui nad täheldavad, et riigiinstitutsioonides valitseb korruptsioon ja õigussüsteem ei toimi, siis võivad nad sisserände suhtes ettevaatlikumaks muutuda. Selline ettevaatlikkuse ja negatiivsuse kasv on kõigiti mõistetav, sest võõrandnud inimesed tunnevad end ebakindlalt ning soovivad vältida ebakindluse suurenemist, mida neist erinevate inimeste juurde tulemine endaga kaasa võiks tuua.
Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aastal kogutud andmed näitavad, et ka Eestis on inimesed, kes usaldavad riigiinstitutsioone (riigikogu, õigussüsteem, politsei, poliitikud, erakonnad) ja rahvusvahelisi organisatsioone (Euroopa Parlament, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud.
Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool