Kas tänapäeva lapsed võivad olla varasematest põlvkondadest taiplikumad? ({{commentsTotal}})

Õpilased.
Õpilased. Autor/allikas: Andres Tennus

Praeguste laste IQ testi skoor on kõrgem kui aastakümnete eest, leidsid Tartu ülikooli teadlased, kes võrdlesid kahe põlvkonna esindajate vaimse võimekuse testi tulemusi üle kaheksa aastakümne. Tähelepanu väärib siin kaks olulist küsimust. Esiteks, kas IQ testi skoori tõus tähendab ka intelligentsuse tõusu ning teiseks, milliste ülesannete lahendamisel on põlvkondade erinevused suurimad.

Haridusteaduste instituudi psühhomeetria vanemteadur Olev Must ning tema kaasautorid Aasa Must ja Jaan Mikk avaldasid hiljuti rahvusvahelises teadusajakirjas Intelligence artikli uurimusest, milles analüüsisid perioodil 1933–1936 Eesti ajalooarhiivist pärinevaid 13–14 aastaste õpilaste seas korraldatud vaimset võimekust mõõtvate testide tulemusi ning võrdlesid neid 2006. aastal kogutud sama vanade õpilaste testitulemustega. Mõlemas uuringus osales ligi 900 õppurit.

Uurimus on pälvinud suurt tähelepanu, sest nii vanade IQ-andmetega uuringuid on suhteliselt vähe.

Abstraktsete sõnade kasutamise oskus on paranenud

Eesti omaaegsete ja praeguste õpilaste vaimset võimekust hinnati abstraktse mõtlemise ja sõnavara valdamise kaudu. Analüüs tõi välja statistiliselt olulised seosed ja tähendusrikkad erinevused põlvkonnagruppide vahel.

Selgus, et 1930. aastate teismelised said abstraktse mõtlemise testis kokkuvõttes vähem punkte kui 2006. aastal uuringus osalenud õpilased. Noorem põlvkond oli nendes ülesannetes märgatavalt edukam ja suutis keeruliste sõnade tähenduse mõistmist nõudvaid ülesandeid paremini lahendada kui vanem, 1930. aastate põlvkond.

Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et tänapäevased testitavad koolilapsed olid kaks aastat kauem koolis käinud kui nende eelkäijad samas vanuses. Lisaks toovad uurimuse autorid välja, et võrreldes 80 aasta taguse ajaga iseloomustab praegu antavat haridust rohkem teaduspõhine lähenemine, mis soodustab abstraktse mõtlemise kui kognitiivse võimekuse ühe olulisema komponendi arendamist. Vastukaaluks tavamõistelisele ümbritseva konkreetsele kirjeldamisele tähistab abstraktne mõtlemine meeltega otseselt tajutamatute omaduste ja suhete mõistmist.

Taiplikkuse paradoks

Must ja kaasautorid tuginevad tulemuste tõlgendamisel psühholoog James Flynni sõnastatud fenomenile, tuntud ka “Flynni efektina”, mille kohaselt IQ testi skoor tõuseb ajas. See tähendab, et nooremad põlvkonnad on võrreldes eelnevatega edukamad IQ testi ülesannete lahendamisel. Taoline IQ testi skooride tõusu trend iseloomustab enamikke rahvaid.

Psühholoogid seletavad võimekuse paranemist ajas muuhulgas ka sellega, et laste intellektuaalsele arendamisele on hakatud aja jooksul üha suuremat tähelepanu pöörama. Õppimine algab üha nooremas eas, paljude jaoks juba lasteaias või eelkoolis, kus lapsi nii vaimselt kui ka sotsiaalselt suhteliselt pikaks haridustsükliks ette valmistatakse. Ka koolikeskkond ja õppevahendid on aja jooksul palju muutunud, mis muudab otseste paralleelide tõmbamise mõnevõrra keeruliseks.

Kuigi IQ testi skoorid tõusevad ajas, ei saa siin otseselt järeldada, et nooremad põlvkonnad on varasematest taiplikumad. Kindalasti võib väita, et teatud ülesannete lahendamisel võivad põlvkonnad erineda, kuid suuremate üldistuste osas tuleb olla ettevaatlik. Kui iga järgnev põlvkond on eelmisest vaimselt tõepoolest võimekam, siis kas võime arvata, et antiikaja kuulsaimad intellektuaalid nagu näiteks Platon või Aristoteles olid kaasaja inimestest oluliselt rumalamad?

Olev Must esineb samal teemal 4. mail kell 16 Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis (Salme 1a, ruum 204) toimuval seminaril.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: