Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: eestimaalased peavad sisserändajate puhul oluliseks Eesti elulaadi omaksvõttu
Euroopa Sotsiaaluuringus küsiti 2014. aastal inimestelt selle kohta, millised oskused või omadused peaksid nende arvates olema sisserändajatel, kes nende kodumaale elama asuvad. Selgus, et Eestimaalased peavad kõige olulisemaks seda, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ja hea haridus.
Üsna oluline on ka eesti keele oskus. Vähem oluliseks peetakse seda, et inimene tuleks kristlikust kultuuriruumist ja oleks valge nahavärviga. Vanematele inimestele on kõik loetletud oskused või omadused sisserändajate puhul olulisemad kui noorematele vastajatele.
Kui võrrelda Eesti andmeid teistes Euroopa riikides antud vastustega, siis selgub, et eestlased kuuluvad koos tšehhide ja austerlastega esikolmikusse kui sisserändajatele kõige suuremaid nõudmisi esitavad rahvad. Seejuures peetakse vastuvõtvale riigile vajalikke tööoskuste olemasolu Euroopas kõige olulisemaks just Eestis. Meile järgnevad Austria, Iirimaa ja Tšehhi.
Veidi üllatuslikult jääb eestimaalaste ootus, et sisserändajad oskaksid Eesti keelt, alla Euroopa keskmise. Eesti elanikest hoopis olulisemaks peavad sisserändajate puhul kohaliku keele valdamist austerlased, prantslased ja belglased.
Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda aprilli lõpus ilmuvast Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
