Täna avaldas OECD PISA 2012. aasta andmetele tugineva analüüsi, milles vaadati eriti madala sooritusega õpilasi, nende nende kodust tausta ning kooli mõju õpitulemustele.

OECD riikides on umbes kolm protsenti lapsi, kelle teadmised PISA testis jäävad kõige madalamasse gruppi. Neid nimetatakse madalsooritajateks (low performers). Just selle kolme protsendi hulgas olevad lapsed on tõenäoliselt need, kes koolist välja langevad ning kelle tulevik seetõttu on suurimas ohus.

Eesti kohta toob raport välja fakti, mida kinnitas ka hiljutine Maailma majandusfoorumi raport: Eesti haridussüsteem soosib võrdsust ehk ükskõik millise sotsiaalmajandusliku taustaga laps ka poleks, suudab kooliharidus kõigile võrdselt häid teadmisi pakkuda. Arenenud riikidest on Eesti haridussüsteem 4. kohal Korea, Singapuri ja Jaapani järel.

Ohukoht: erakoolide matemaatika

Kui enamiku riikide puhul toob raport välja, et tavakoolid ehk riigi- ja munitsipaalkoolid suudavad pakkuda võrdselt head haridust erineva sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastega, siis paljudes riikides on märgata, et võrdselt heal tasemel haridust ei suuda pakkuda erakoolid.

Sotsiaalmajanduslikke tegureid arvesse võttes on märgata, et erakoolides on suurem tõenäosus langeda madalsooritajate hulka, seda eriti matemaatikateadmistes. Siiski tuuakse välja ka seda, et erakoolidesse satub üldjuhul ka keskmisest vähem majanduslikult vähekindlustatud perede lapsi, kes madalsooritajatena on eraldi riskirühm. Samuti soovitatakse erakoolide madalate õpitulemustega laste uurimisele eraldi tähelepanu pöörata.

Riskirühm: immigrantide lapsed

Samas aga osutatakse ka ohukohale, mis puudutab immigratsiooni. Nimelt tuuakse Eesti välja nende riikide loetelus, mis peaksid rohkem tähelepanu pöörama sisserännanute hariduse toetamisele.

On terve rida riike, kus immigrantide lastel on väga head õpitulemused, kohati keskmiselt paremad kohalikest õpilastest. Sellised riigid on näiteks Austraalias, Hongkongis, Macau, Montenegro, Katar, Singapur ja Araabia Ühendemiraadid.

Ja siis on grupp riike, kus immigrantide laste hulgas on väga palju madala sooritusega õpilasi. Lisaks Eestile kuuluvad nendesse riikidesse Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Island jt. Põhjusena ostutatakse vajadusele võtta kasutusele meetmeid ning kujundada poliitikat selliselt, et immigrandid ei satuks madala sooritusega õpilaste riskirühma ega langeks koolist välja.

Kas poisid ja tüdrukud on erinevad?

Lühike vastus on: jah. Sisukas vastus on aga seotud väga mitme muutujaga, millest omakorda sõltub, kas ja miks on poiste ja tüdrukute õpitulemused erinevad. Huvitav asjaolu, mille analüüs välja toob, puudutab hoiakuid. Näiteks arvavad tüdrukud, et nende võimed matemaatikas ja loodus- ning täppisteaduste (LTT) ainetes on kehvemad kui poistel. Samas aga näitavad kõik faktid, et tüdrukute ja poiste võime õppida matemaatikat või LTT aineid on samaväärsed ning tüdrukutel on isegi eelis, kuna nad veedavad rohkem aega koduseid ülesandeid tehes, loevad vabal ajal rohkem ja keerulisemaid tekste kui poisid ning nende hinded on keskmiselt poiste omast paremad. 

Asjaolule, et tüdrukute matemaatikasooritus on kehvem, kui neile seda teismeeas rõhutatakse, on osutanud ka varasemad teadusuuringud ning PISA analüüsid. 

Puudumine soodustab madalsooritust

Nii nagu eelmainitud hoiaku küsimus mõjutab tulemust, mängib õpitulemustes rolli ka suhtumine kooli. Analüüsist selgub, et nendel madalsooritajad on vähem sihikindlad, neil on madalam koolimotivatsioon ning nad on vähem kindlad oma matemaatikateadmistes kui paremate tulemustega lapsed. Ühtlasi on näiteks matemaatikas madalsooritajaid rohkem nende hulgas, kes puuduvad teistest enam koolist.

Väga palju sõltub aga ka koolist. Koolis, kus õpilased peavad õpetaja hoiakut toetavaks ning kus õpetajatel on õpilastele suuremad ootused, on vähem madalsooritajaid. Samas koolides, kus on nappus nii õppevahenditest kui ka õpetajatest, on rohkem madalsooritajaid.

Raportis rõhutatakse, et kõikide OECD riikide lõikes tasub silmas pidada, et nii õppevahendid kui head õpetajad oleksid jagatud ühtlaselt erinevate koolide vahel. See aitab hoida võrdsust ning vähendada tõenäosust, et ühte kooli koondub rohkem häid õpetajaid, seal on parem õpikeskkond ning seetõttu ka paremate õpitulemustega lapsed, teise kooli aga koonduvad kesistes õpitingimustes õpilased, kes seetõttu langevad suurema tõenäosusega madalsooritajate hulka.

Üllatav fakt: programmeerivad madalsooritajad

Huvitav fakt, mida raportis esile tõstetakse puudutab matemaatika madalsooritajate huvi matemaatikaga seotud tegevuste vastu. Nimelt veedavad matemaatika madalsooritajad sama palju aega kui heade matemaatika teadmistega õpilased alternatiivsetele matemaatikaõppe tegevustele, näiteks programmeerimisele ja arvutamisvõistlustele. 

Sellest võib järeldada, et programmeerimise ja robootikaringi lisamine koolide tunniplaani on olnud väga hea mõte.