Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ametnik: Läänemere vanemate kalade söömisega tasub piiri pidada

Kalad
Kalad Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev kinnitas ERR Novaatorile antud kommentaaris, et kuigi Läänemere seisukord pole iseenesest halb, tasuks vanemate kalade söömisega dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de tõttu piiri pidada.

''Siin ongi nüüd huvitav nüanss, et võibolla tõesti Läänemere seiret vaadates ei ole olukord väga hull. Kuid kuna tegemist on kloororgaaniliste ühenditega, siis need eeskätt kalaorganismis akumuleeruvad rasvkoesse. Kõige kriitilisemad on seepärast rasvased kalad: lõhe, forell, kuid eeskätt kilu ja räim,'' sõnas Minjajev. Mürkainete kuhjumine võtab ka aega, mistõttu on potentsiaalselt saadava dioksiini koguse hindamisel heaks indikaatoriks kalade vanus ja pikkus.

Dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de regulaarset seiret on Eesti püügivetes võimaluste piires tehtud alates 2002. aastast. ''Meile endale tundub, et olukord on hetkel parem, kui see oli kümme aastat varem. Kala põhjal saame öelda, et osades püügiruutudes on kindlasti võimalik kala senisest 17 sentimeetrist 20 sentimeetrini venitada,'' lisas juhataja. Seda, kas see on märk Läänemere üldise seisundi paranemisest, Minjajev järeldada ei söandunud

Lisaks pole seda näha sugugi mitte igal pool. ''Meile olulistest püügiruutudest teeb meile jätkuvalt muret Liivi laht, kus pole viimastel aastatel suuri muudatusi näha pole olnud. Soome laht pole enam nii probleemne,''laiendas juhataja. Üldine trend näitab, et mere saasteainete suhteline sisaldus kahaneb lõunasse liikudes

Praktika
Kas aga Läänemete kalu võib seetõttu ''julgelt süüa''? ''Me oleme alati rõhunud sellele, et dioksiinide ja PCB puhul on tegemist akumuleeruva saastusega. Murekoht ongi võibolla seetõttu just suuremad ja vanemad kalad. Inimesed peaksid sellega kindlati arvestama, kui nad seda kala söövad. Kui sul on ikka suur ja vana lõhe, siis lõikad selle rasvase kõhuääre ära ning räime ja kilu puhul samamoodi,'' toonitas Minjajev.

Samuti on kõige paremaks riski maandamise meetmeks olnud teatud pikkusega kalade välja sorteerimine. '' Kui süüa väiksemaid kalu kui vastavalt 17 ja 12,5 sentimeetrit, siis üldiselt väga muretsema ei pea. [...] Kuid kes tahab n-ö suuremaid kalu süüa, see peaks kindlasti lähtuma sellest, et seda ei tohiks teha väga tihti või neiks võiks süüa väiksematega segamini,'' laiendas juhataja.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: