Järgnevad on vaid üksikud näited neist 101 huvitavast tööst, mis sel nädalal tunnustuse pälvisid. Nimekirja laureaatidest leiab artikli lõpust.

Haridus- ja teadusministeeriumi valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele välisülikoolide alt esitatud doktoritööle - ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas Marii Paškovile Amsterdami ülikoolist ning loodusteaduste ja tehnika valdkonnas Einar Piusile Edinburghi ülikoolist.

Marii Paškov analüüsis oma konkursitöös „Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel“, kas ebavõrdsemates ühiskondades on inimesed rohkem enesekesksed ja vähem solidaarsed oma kaasmaalaste suhtes.

Doktoritöö tulemustena selgus, et ebavõrdsemates ühiskondades on inimesed rohkem oma sotsiaalse staatuse päras mures ja et mehed on ühiskonnas levinud konkurentsi ja sotsiaalse staatuse suhtes rohkem tundlikud. Analüüs selgitas, et individualistlik solidaarsus on kõrgem ebavõrdsetes ühiskondades, kus on vähem institutsionaalset solidaarsust ning kus inimesed on rohkem enda sotsiaalsele staatusele keskendunud (ollakse vähem abivalmid teatud nõrgemate sotsiaalsete gruppide suhtes), kuid samas esineb rohkem individualistlikku solidaarsust. Näib, et inimesed soovivad ise valida, keda ja millal nad toetavad, kollektiivne solidaarsus on aga vähem populaarne.

Töö retsensent märkis, et avaldatud tööde loetelu ja sihitus on muljetavaldav, silmaring oma teemal ja erialal lai ja et üldteoreetilises plaanis oleks poliitikuil siit mõndagi kõrva taha panna.

Einar Pius uuris oma konkursitöös „Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani“, kas eksisteerib aritmeetiline operatsioon, mis saab kasu kvantparallelismist ning kui palju on võimalik paralleliseerida kvantarvutusi.

Töös loodi uus kvantaritmeetika skeem, keskendutakse mudelile, mille alusel tehakse arvutusi mõõtes põimunud kvantbitte ja käsitletakse kvantskeemide keerukusteooriat. Töös toodi välja uusi arvutusi, mis saaksid kasu kvantarvutitest, esitades uue laia rakendusalaga kvnataritmeetika skeemi (QMAC). Samas kehtestati piire sellele, kui palju tulu on võimalik saada kvantparallelismist, näidates, et kaks paralleliseerimismeetodit on ekvivalentsed, tõestades uue alampiiri paarsuse arvutamisele.

Töö retsensent on uurimuse kohta öelnud, et kui pidada Eestit IT-valdkonnas suureks tegijaks ja seda valdkonda meil prioriteetseks, siis just selline tõeliselt (kaugemasse)tulevikku sihtivale tööle peapreemia andmine võiks olla märgiliselt oluline ja mõistetav otsus.

“Kuidas luua loomaaed, kus loomad ei mõjuks eksponaatidena ja inimesed vaatlejatena, hoides seejuures tasakaalu kõikide kasutajate – loomad, töötajad, külastajad – vajaduste vahel?” Sellise uurimisküsimuse esitas Eesti kunstiakadeemia tudeng Riin Kersalu oma magistritöös, mis kandis pealkirja „Looduse saatkond linnaruumis. Tallinna loomaaia boreaalium“.

Üle maailma külastab igal aastal ligikaudu 700 miljonit inimest mõnd loomaaeda. See on umbes kümnendik kogu maakera rahvastikust. Sellele faktile tuginedes on loomaaiad hea võimalus, kuidas linnainimesed saavad osa loodusest, ehkki kui inimesed tunnevad end loomaaedades sageli endale omases keskkonnas, siis loomad on pigem vangistatu staatuses. Selleks, et inimeste ja loomade vahelised barjäärid oleksid vähem tajutavad, tasub seda arvesse võtta ka loomaaedade planeerimisel ja kujundamisel. Riin Kersalu uuris Tallinna loomaaias ühe geograafilise tsooni, boreaalse metsa ehk taigaloomade elukeskkonda ning lähtus selle kujundamisel põhimõttest, et külastajad peaksid läbima loomaaia erinevaid piirkondi temaatiliselt, kulgedes n-ö ühe piirkonna loos. Olulisim on aga, et inimesed peaksid sulanduma ümbritsevasse.

Selleks, et tekiks mulje matkast looduses tuleb iga ala, näiteks Eesti looduse regiooni, analüüsida külastajate vaatevinklist. Isegi kui loomade ekspositsioonid ja inimeste ala on kujundatud ühtemoodi looduslikult, siis taamalt paistvad abihooned ja loomadevahelised massiivsed piirded, koos ümberringi sibliva rahvamassiga ei suuda ikkagi õiget sõnumit edastada. Teekonna jaotamine, pikkade sirgete lõhkumine ja vaateväljade suunamine annab võimaluse luua hoopis uus kontekst ja privaatsem kogemus. Oluline on iga ruumidetail (S – Boreaaliumi keskus), kus saadud kogemuse tõlgendamises on olulised nii objektide tektoonilised lahendused, inimeste ja loomade positsioneerimised, ruumidevahelised jätkuvused, valgus, varjud, helid, lõhnad jne. Selleks, et toetada loomaaia eesmärke ja rahvast nendesse edukalt kaasata, peab iga tajutav ruumiosa ja element toetama sõnumi õiget tõlgendamist ning andma võimaluse sulanduda ja luua kontakt ümbritseva loodusega, leiab Riin Kersalu oma töös.

Eesti Teaduste akadeemia pälvis Tartu ülikooli Kaspar Martens, kelle magistritöö kandis pealkirja „Pärilike tunnuste täpne prognoosimine DNA põhjal“.

Indiviidi DNA järjestuse põhjal on võimalik ennustada pärilikke tunnuseid, nagu juuksevärv, kehakaal ja erinevad haigusriskid. Käesolevas töös uurime fenotüüpide prognoosimist suure pärmipopulatsiooni näitel. Martensi töö eesmärk oli välja selgitada, kui täpselt on võimalik fenotüüpe prognoosida ainult genotüübi põhjal ning kuivõrd saab ennustustäpsust suurendada, kui on teada indiviidi teiste fenotüüpide mõõtmistulemused. Modelleerimisel võeti arvesse eksperimendidisainist tulenevaid indiviididevahelisi sõltuvusi. Töös võrreldi lineaarsete segamudelite, mitmemõõtmeliste lineaarsete segamudelite ning juhuslike segametsade prognoosivõimet. Martensil ja tema kolleegidel õnnestus saavutada ennustustäpsus, mis ületab pärilikkusel põhinevad klassikalised piirid. Lisaks pakume prognoosimiseks välja uue meetodi, mis kombineerib lineaarsete segamudelite ning juhuslike segametsade tugevaid külgi. Näitame simuleeritud andmetel, et selle prognoositäpsus ületab alternatiivsete mudelite oma.

Tallinna ülikoolist pälvis Eesti Teaduste Akadeemia preemia Ivan Lavrentjev oma bakalaureusetöö eest, mis kandis pealkirja „1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine“

1990ndate aastate alguses oli suur osa venekeelsest Eesti elanikkonnast olukorras, kus riigivalitsemisse kaasati neid vähe ning mitme olulise seadusakti vastuvõtmine riigikogus põhjustas laialdast pahameelt, kuna kitsendas märkimisväärselt selle grupi võimalusi osaleda poliitika kujundamises, teostada majandustegevust jm ning seadis küsimärgi alla inimeste juriidilise staatuse, kellest valdav enamik olid nüüd kodakondsuseta isikud. Sellest ajendatuna jõudis Narva linnavolikogu arusaamale, et on tekkinud vajadus autonoomia järele – viimane pidi linnavolinike järgi väljenduma võimaluses kasutada vetot Eesti seaduslike võimuorganite väljastatud aktide suhtes Narva linna territooriumil. Otsimaks poolehoidu sellele plaanile, korraldati referendum, millest võisid osa võtta kõik Narva linna täisealised elanikud.

Narvas 16.–17. juulil 1993 peetud autonoomia referendum on omapärane sündmus Eesti ajaloos. Juba ligi kaks aastat taasiseseisva riigi jaoks oli tegemist korraliku proovilepanekuga, kuna olukord oli täiesti uus ja ootamatu. Kuna strateegiliselt olulise piirilinna autonoomia seaks ohtu kogu Eesti riigi, tuli valitsusel tegutseda aktiivselt ja kasutada erinevaid, st kommunikatsiooni-, majanduslikke ja poliitikameetmeid. See tagas suhteliselt madala, u 50-protsendilise osaluse rahvahääletusel ning mis olulisem, viis selleni, et referendumi tulemust – peaaegu 100% poolehoidu autonoomiale – ei käsitlenud keegi eriti tõsiselt: isegi korduvalt venekeelse elanikkonna diskrimineerimist rõhutanud Venemaa võimud jäid lõppkokkuvõttes seisukohale, et tegemist on Eesti siseasjadega.

Venemaa esindajatel oli palju kontakte referendumi eestvedajatega ning kaalumisel oli isegi vabatahtlikest koosneva sõjalise grupi sissetung. Seejuures jääb arusaamatuks, miks Venemaa abinõud Kirde-Eesti elanikele kodakondsuse andmisel sedavõrd ebatõhusaks jäid. Referendum oli tõhus vahend venekeelse elanikkonna probleemidele tähelepanu juhtimiseks, sest Narva linna perspektiivid tulla toime mitmekordistunud halduskoormusega reaalse autonoomia puhul olid küsitavad. 11. augustil 1993. aastal tunnistas riigikohus referendumi tulemused kehtetuks ning uusi samas mastaabis katseid autonoomiat taotleda pole järgnevate aastate jooksul Eestis ette võetud. Narva eristaatuse pealiskaudse kontseptsiooni esitamine alles pärast referendumi ebaseaduslikuks tunnistamist tähendab seda, et eestvedajatel polnudki põhjalikku arusaama autonoomsest Narvast, ehk kogu üritus oli farss algusest peale.

Töö kirjutamisel tugines autor esmajoones Narva linnavolikogu istungite protokollidele, mis on ebapiisav täieliku pildi rekonstrueerimiseks, kuna ilmselt ei peetud kõiki arutelusid üksnes istungite käigus ning olles teadlikud sellest, et istungit protokollitakse, ei kipu inimesed olema liiga avameelsed või emotsionaalsed ja väljendavad ennast pigem vaoshoitult. Sündmusi on korralikult kajastanud Eesti, Vene jt riikide ajalehed, millest oli detailide täpsustamisel palju kasu. Sama kehtib ka OSCE materjalide puhul.

Viimastel aastatel ilmunud poliitikute mälestusi (E. Savisaar, M. Laar) ning 1990ndate sündmusi populaarses võtmes rekonstrueerivaid ajakirjanike kirjutatud raamatuid (K. Muuli, T. Vahter) ei saa paraku pidada kõrge usaldusväärsusega allikateks, kuna sealt on sisuliselt puudu viiteaparatuur ning on palju faktiväiteid, mida on raske kontrollida või ümber lükata.

Bakalaureusetööl on potentsiaali areneda magistritööks, nt kõrvutades Narvas toimunud autonoomia arenguid teiste sellistega ajas (vene kultuuriautonoomia küsimus EVs 1920–1940 ning vene rahvuslus Eestis alates 1991) või ruumis (nt Lätis, Daugavpilsis jt linnades aeg-ajalt pead tõstvad autonoomiat taotlevad poliitilised jõud).

Eesti Teaduste Akadeemia teadusauhinnad üliõpilastele

Timo Aava (TÜ) „Mihkel Martna internatsionalismi ja rahvusluse vahel: sotsialismivoolude kohandumine Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses“
Mari-Liis Altosaar (TÜ)„The Effect of Foreign Work Experience on Young Return Migrants’ Desired Wages in the Baltic States“
Anti Ingel (TÜ) „Control a Robot via VEP Using Emotiv EPOC
Piia Liigand (TÜ) „Elektropihustuse ionisatsiooniefektiivsuse skaala laiendamine positiivses ja negatiivses režiimis“
Kaspar Märtens (TÜ) „Pärilike tunnuste täpne prognoosimine DNA põhjal“
Keiu Paapsi (TÜ) „Laste kasvajate andmekvaliteet Eesti vähiregistris“
Piret Mägi (TTÜ) „PA-12 taaskasutus kihtlisandusprotsessis ja selle mehaaniliste omaduste täiustamine“
Ivan Lavrentjev (TLÜ) „1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine“
Riin Kersalu (EKA) „Looduse saatkond linnaruumis. Tallinna loomaaia boreaalium“
Karin Zereen (EMÜ) „Multielement- ja isotoopanalüüs mahetoodangu autentsuse määramisel tomati (Solanum lycopersicum L.) näitel“
Jüri Bakhoff (KVÜÕA) „Aatomkihtsadestatud nanokile mõju relvaosade puhastamisele MG3 juhtpuksi näitel“
Michael Florea (Imperial College London) „Microbial synthesis of patterned and functionalized biomaterials by genetic engineering of a new Komagataeibacter strain proficient in cellulose production“

Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi preemiad

Preemiad bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (960 eurot) Michael Florea (Imperial College London) konkursitöö „Uudsete funktionaliseeritud biomaterjalide süntees Komagataeibacteri uue kõrgproduktiivse tüve geneetilise inseneeria abil” eest;
2. preemia (650 eurot) Eva Sikemäe (Eesti Maaülikool) konkursitöö „Peipsi järve toiduahela struktuur” eest;
3. preemia (320 eurot) Liis Rüütel (Tartu Ülikool) konkursitöö „Kasvutingimuste mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede regulatsioonile” eest;
3. preemia (320 eurot) Margus Voode (Eesti Maaülikool) konkursitöö „Herneskarplaste (Mollusca: Bivalvia: Pisidiidae) süstemaatikast liikide P. amnicum Müller ja P. inflatum Megerle in Porro näitel” eest;
Diplom Sten Sild (Eesti Maaülikool) konkursitöö „Madala temperatuuriga termilise töötlemise mõju sealiha reoloogilistele ja tehnoloogilistele omadustele” eest;
Diplom Mona Teppor (Tartu Ülikool) konkursitöö „Alfaviiruste replikaasi kompleksi struktuuri uurimine valkude homoloogsete domeenide vahetamisega” eest;
Diplom Ando Vaan (Tartu Ülikool) konkursitöö „Putukate suuruse ja värvuse seosed: evolutsioonilise ökoloogia vaatenurk” eest;

magistriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Siret Somarokov (Tartu Ülikool) konkursitöö „Muutused replikatiivse helikaasi subühikute MCM3 ja MCM7 lokalisatsioonis ning interaktsioonis sensorvalguga KEAP1 vastusena oksüdatiivsele stressile” eest;
2. preemia (1300 eurot) Marit Puusepp (Tartu Ülikool) konkursitöö „Fotosünteetilist päritolu oligomeersete membraanivalkude barospektroskoopiline uurimus” eest;
3. preemia (700 eurot) Triin Saar (Eesti Maaülikool) konkursitöö „Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsiooni kogetud emotsioonid looduses” eest;
3. preemia (700 eurot) Artjom Stepanjuk (Tartu Ülikool) konkursitöö „Integriinide modifitseerimine trofoblastide poolt sekreteeritud mikrovesiikulites ning tetraspaniin CD63 ja CFP liitvalgu saamine” eest;
Diplom Kärt Kanger (Tartu Ülikool) konkursitöö „Käärimisjäägi mõju põllumajandusliku rohumaa mulla antibiootikumresistentsusgeenide sisaldusele” eest;
Diplom Kaur Kõue (Tartu Ülikool) konkursitöö „Cr(VI) pikaajaline leostumine Jordaania hüdratiseerunud põlevkivituhast” eest;
Diplom Brit Peensoo (Tartu Ülikool) konkursitöö „Metsise (Tetrao urogallus) kohanemine metsamaastiku muutustega: mängualade asukohadünaamika Eestis” eest;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Oleg Sitsel (Aarhusi Ülikool) konkursitöö „Raskmetalle transporditavate ATPaaside struktuursed ja funktsionaalsed uuringud” eest;
2. preemia (1300 eurot) Liina Remm (Tartu Ülikool) konkursitöö „Metsakuivenduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikadele: järeldused säästlikuks majandamiseks ja looduskaitseks” eest;
2. preemia (1300 eurot) Jaanus Suurväli (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „G valkude signaaliülekande regulaator 16 (RGS16): osalus immuunvastuses ja genoomne asukoht ürgses MHC-seoselises evolutsiooniliselt konserveerunud sünteenses grupis” eest;
3. preemia (700 eurot) Chandana Basu Mallick (Tartu Ülikool) konkursitöö „Adaptatiivsete tunnuste geneetika ja soo-spetsiifilised demograafilised protsessid Lõuna-Aasia populatsioonides” eest;
Diplom Aigar Niglas (Tartu Ülikool) konkursitöö „Keskkonnafaktorite mõju heitlehiste puude gaasivahetusele: fookuses fotosünteesi veekasutuse efektiivsus” eest;
Diplom Mats Varik (Eesti Maaülikool) konkursitöö „Süsiniku vood ning varud erivanuselistes arukaasikutes” eest;
Diplom Olga Žilina (Tartu Ülikool) konkursitöö „Kromosomaalne mikrokiibianalüüs diagnostilise vahendina: Eesti kogemus” eest.

Preemiad ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (960 eurot) Ivan Lavrentjev (Tallinna Ülikool) konkursitöö „1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine” eest;
1. preemia (960 eurot) Carl Eric Simmul (Tartu ülikool) konkursitöö „des-tarindi funktsioonidest vana kirjakeele põhjal” eest;
2. preemia (650 eurot) Helen Lokke (Tartu Ülikool) konkursitöö „8. klassi õpilaste tekstimõistmise tasemed bioloogiaõpikute kolme õppetunni materjali näitel” eest;
2. preemia (650 eurot) Laura Maasik (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Seotud kliendigruppi iseloomustavate näitajate seos ettevõtete maksejõuetuks muutumisega” eest;
3. preemia (320 eurot) Dmitri Koroljov (Tartu Ülikool) konkursitöö „Leppetrahvi määravate hanketingimuste vastavus riigihankeõiguse üldpõhimõtetele” eest;
3. preemia (320 eurot) Leika Leemets (University of the West of Scotland) konkursitöö „"Twin Peaks"-i muusika semiootiline analüüs: musikaalse ja visuaalse narratiivi vaheliste unikaalsete seoste laadi ja allika tuvastamine” eest;
Diplom Birgit Aasmäe (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Sotsiaalse päritolu mõju esimese lapse saamise vanusele noorte Eesti naiste seas” eest;
Diplom Marit Sukk (Tartu ülikool) konkursitöö „Meediarepertuaari uurimise võimalusi Q-meetodil” eest;
Diplom Liisi Tagel (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Subversioon ja konformism Visual-kei subkultuuri sooesitustes ansamblite D ja exist†trace ning nende fänkondade näitel” eest;

magistriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Keiu Telve (Tartu Ülikool) konkursitöö „Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate Eesti meeste näitel” eest;
1. preemia (1600 eurot) Ingel Terasmees-Mellik (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Haridusliku erivajaduse diskursuse konstrueerimine Eesti trükimeedias Postimehe arvamuslugude näitel” eest;
2. preemia (1300 eurot) Kristjan Kaljusaar (Tartu Ülikool) konkursitöö „Pantvangid ning Läänemere ristiretked, vallutussõjad ja kultuurivahetus 12.-13. sajandil” eest;
2. preemia (1300 eurot) Nicolas Reigl (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Eesti inflatsioonimäära prognoosimine faktormudelitega” eest;
3. preemia (700 eurot) Janika Raun (Tartu Ülikool) konkursitöö „Turismisihtkoha määratlemine mobiilpositsioneerimise andmetega” eest;
3. preemia (700 eurot) Joonas Taras (Oxfordi Ülikool) konkursitöö „Osaluseelarve Brasiilias: mõju munitsipaalkulutustele ja kodanike heaolule” eest;
Diplom ( eurot) Kaisa Kajo (Sisekaitseakadeemia) konkursitöö „Kiiruseületamise eest määratava karistuse seos liikluskäitumisega Eestis” eest;
Diplom Richard Naar (Tartu Ülikool) konkursitöö „Võidu ja kaotusega seotud seisundispetsiifilised moonutused etalonpaariga ajahindamise ülesandes” eest;
Diplom Kristina Tupits (Tartu Ülikool) konkursitöö „Narratiivi loome oskused autismispektri häirega 1.–2. klassi lastel” eest;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Kadri Novikov (Tartu Ülikool) konkursitöö „Achilleus Tatiose "Leukippe ja Kleiotphon": retoorilised figuurid, narratiivi tempo ja žanrid kreeka romaanis” eest;
1. preemia (1600 eurot) Maria Tamm (Tartu Ülikool) konkursitöö „Ajataju mõjutavad füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid” eest;
2. preemia (1300 eurot) Tiit Remm (Tartu Ülikool) konkursitöö „Sotsiokultuuriline ruum: sotsiokultuuriline maailm ja ruumiline modelleerimine” eest;
2. preemia (1300 eurot) Tauri Tuvikene (University College London) konkursitöö „Vabadus parkida: post-sotsialistlik automobiilsus Tallinnas, Eestis” eest;
3. preemia (700 eurot) Marko Kairjak (Tartu Ülikool) konkursitöö „Keerukuse redutseerimine Eesti õiguses karistusseadustiku § 217-2 objektiivse koosseisu relatiivsete õigusmõistete sisustamise näitel” eest;
3. preemia (700 eurot) Jaanus Veemaa (Tartu Ülikool) konkursitöö „Geograafiast ja võimust: poliitikate kooskõla, ruumiline teadmine ja sidusate visioonide loomine” eest;
Diplom Natalia Ermakov (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Ersa itkud: traditsioonid ja tänapäev” eest;
Diplom Mart Jaanson (Tartu Ülikool) konkursitöö „Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelse normteksti grammatiline, teoloogiline ja muusikaline liigendamine” eest;
Diplom Riin Savi (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Fiskaalkriisi mõju avalikule haldusele - kärbete juhtimine ja muutused otsustusprotsessides” eest.

Preemiad terviseuuringute valdkonnas:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (960 eurot) Mikk Tooming (Tartu Ülikool) konkursitöö „Potentsiaalne veresoontelähedane tüvirakunišš Dupuytreni kontraktuuri koes” eest;
2. preemia (650 eurot) Siim Jakobsoo (Tartu Ülikool) konkursitöö „Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti keelde” eest;
Diplom Madli Uutma (Tartu Ülikool) konkursitöö „Töömälu ülesande soorituse seos taustal esinevate stiimulite ja ülesande sooritamise strateegiaga” eest;

magistriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Rave Puhm (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Laste loovust ja heaolu toetav savitöö eelkooli kunstitundides” eest;
2. preemia (1300 eurot) Kaija Lukka (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Esmatasandi tervisekeskuse rahastusmudelite võrdlus optimaalse mudeli loomiseks” eest;
3. preemia (700 eurot) Katrin Tibar (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Kunstiteraapia harjutustel põhinev meetod enese-kaastunde arendamiseks ja suitsidaalse käitumise vähendamiseks” eest;
Diplom Keiu Paapsi (Tartu Ülikool) konkursitöö „Laste kasvajate andmekvaliteet Eesti Vähiregistris” eest;
Diplom Hedvig Sultson (University Medical Center Utrecht) konkursitöö „Mentaalse rigiidsuse seos ajuaktiivsusega visuaalse stiimuli töötluse ajal erineb haigetel ja paranenud anorexia nervosa patsientidel” eest;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Sten Ilmjärv (Tartu Ülikool) konkursitöö „Diferentsiaalse geeniekspressiooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel” eest;
Diplom Mari-Liis Kaldoja (Tartu Ülikool) konkursitöö „Lapseea kerge ajutrauma: traumaeelne sotsiaal-emotsionaalne käitumine, sotsiaal-emotsionaalne käitumine ja kognitiivsed võimed ajutraumajärgselt ning soovitused tähelepanuhäirete rehabilitatsiooniks” eest;
Diplom Kelli Lehto (Tartu Ülikool) konkursitöö „Depressiooni ja ärevusega seotud geenivariandid: mõju isiksuseomadustele ja tervistmõjustavale käitumisele” eest;
Diplom Uku Vainik (Tartu Ülikool) konkursitöö „Heal lapsel mitu nime – söömiskäitumisküsimustikud mõõdavad sama nähtust, kuid keskenduvad erinevale raskusastmele.” eest.

Preemiad loodusteaduste ja tehnika valdkonnas:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (960 eurot) Sander Ratso (Tartu Ülikool) konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine lämmastikuga dopeeritud süsiniknanomaterjalidel” eest;
1. preemia (960 eurot) Kristiina Verro (Tartu Ülikool) konkursitöö „Noovajäänuki Nova Persei 1901 füüsikalised omadused” eest;
2. preemia (650 eurot) Piia Ereth Kasatkin (Tartu Ülikool) konkursitöö „Katalüsaatori katvustiheduse mõju hapniku redutseerumisreaktsioonile modifitseerimata ja plaatinaga modifitseeritud karbiidset päritolu süsinikmaterjalil leeliselises keskkonnas” eest;
2. preemia (650 eurot) Johannes Tammekänd (Eesti Infotehnoloogia Kolledž) konkursitöö „Automatiseeritud kübervõistluse keskkond Küberolümpia näitel” eest;
3. preemia (320 eurot) Martin Põder (Tartu Ülikool) konkursitöö „ESTCube-2 elektrienergia alamsüsteemi juhtelektroonika prototüübi ehitamine ning testimine” eest;
3. preemia (320 eurot) Agnes Vask (Tartu Ülikool) konkursitöö „Aatomkihtsadestatud alumiiniumtitaanoksiid-kilede elektrilised omadused” eest;
Diplom Anti Ingel (Tartu Ülikool) konkursitöö „Visuaalse stiimuliga esilekutsutud potentsiaalidel põhinev roboti juhtimine Emotiv EPOC seadmega” eest;
Diplom Mariliis Kimm (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Oksindoolide asümmeetriline organokatalüütiline Wittigi [2,3] ümberasetusreaktsioon” eest;
Diplom Carmen Taimre (Tartu Ülikool) konkursitöö „Laenuvõtja maksejõuetuse modelleerimine” eest;

magistriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Jaanus Liigand (Tartu Ülikool) konkursitöö „Mobiilse faasi efektid ionisatsiooniefektiivsusele ja ionisatsiooniefektiivsuste skaalade ülekantavus erinevatele massispektromeetritele” eest;
1. preemia (1600 eurot) Merilin Vikkisk (Tartu Ülikool) konkursitöö „Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine N-dopeeritud grafeenil ja N-dopeeritud süsiniknanotorudel leeliselises keskkonnas” eest;
2. preemia (1300 eurot) Kerda Keevend (Tartu Ülikool) konkursitöö „Mikrolaine hüdrotermaalse meetodiga sünteesitud vees dispergeeritavad luminestseeruvad neodüümiga dopeeritud ütrium fosfaadi ja fluoriidide nanoosakesed” eest;
2. preemia (1300 eurot) Alli Reino (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Modifitseeritud pürimidiini nukleosiidide analoogide uudsed sünteesimeetodid” eest;
3. preemia (700 eurot) Marek Lentsius (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Formula Student klassi vormelauto monokokk-kere projekteerimine” eest;
3. preemia (700 eurot) Karina Solovjova (Tartu Ülikool) konkursitöö „Akrülodaaniga märgistatud cAMP-st sõltuva proteiinkinaasi A katalüütilise alaühiku seostumine inhibiitorpeptiididega” eest;
Diplom Mikk Kaasik (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Tsüklopropüülatseetaldehüüdi derivaadi enantioselektiivne konjugeeritud liitumine nitroalkeenidele ja selle rakendused aminohapete sünteesis” eest;
Diplom Kaspar Märtens (Tartu Ülikool) konkursitöö „Pärilike tunnuste täpne prognoosimine DNA põhjal” eest;
Diplom Peep Pihelo (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Madal- ja liginullenergiahoone puitsõrestikseina niiskustehniline toimivus” eest;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:
1. preemia (1600 eurot) Heiki Erikson (Tartu Ülikool) konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine nanostruktuursetel pallaadium- ja kuldkatalüsaatoritel” eest;
1. preemia (1600 eurot) Taavi Raadik (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Modulatsioonspektroskoopia meetodite rakendamine päikeseenergeetika materjalide uurimiseks” eest;
2. preemia (1300 eurot) Juhan Aru (Ecole Normale Superieure de Lyon) konkursitöö „Gaussi vaba välja geomeetria ühes SLE protsesside ja KPZ seosega” eest;
2. preemia (1300 eurot) Indrek Tallo (Tartu Ülikool) konkursitöö „Uute mikro-mesopoorsete karbiididest sünteesitud süsinikmaterjalide valmistamine ning karakteriseerimine kõrge energia- ja võimsustihedusega elektrilise kaksikkihi kondensaatori elektroodimaterjalina” eest;
3. preemia (700 eurot) Marika Eik (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Metallist lühikiudude orientatsioon betoonis: mõõtmine ja modelleerimine” eest;
3. preemia (700 eurot) Neeme Lumi (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Värvilise müra indutseeritud üleminekud mittelineaarsetes populatsiooni kasvumudelites” eest;
Diplom Jasper Adamson (Oxfordi Ülikool) konkursitöö „Omaduste ja dimensionaalsuse sõltuvus heksahüdroksütrifenüleeni ja tsüaniide sisaldavates rakenduslikes materjalides” eest;
Diplom Liisa Liivik (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö „Galvaaniliselt isoleeritud kvaasiimpedantsallikaga alalispingemuunduri pooljuhtide võimsuskao vähendamine” eest;
Diplom Elena Samsonova (Tartu Ülikool) konkursitöö „Energiaülekandesond kui vahend morfoloogiast ja struktuurist tingitud fluorestsentsi kustutamise uurimiseks haruldaste muldmetallidega dopeeritud nanoluminofoorides” eest.

2015. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemiad:

Peapreemia (3600 eurot) Marii Paškov (Amsterdami Ülikool) konkursitöö „Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel” eest;
Peapreemia (3600 eurot) Einar Pius (Edinburghi Ülikool) konkursitöö „Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani” eest.

Tänukirjad 2015. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil I preemia pälvinud teadustööde juhendajatele:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:
Tom Ellis (Imperial College London) Michael Florea konkursitöö „Uudsete funktionaliseeritud biomaterjalide süntees Komagataeibacteri uue kõrgproduktiivse tüve geneetilise inseneeria abil” juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) Ivan Lavrentjevi konkursitöö „1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Ivar Kruusenberg (Tartu Ülikool) Sander Ratso konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine lämmastikuga dopeeritud süsiniknanomaterjalidel” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Kaido Tammeveski (Tartu Ülikool) Sander Ratso konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine lämmastikuga dopeeritud süsiniknanomaterjalidel” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Külli Habicht (Tartu Ülikool) Carl Eric Simmuli konkursitöö „des-tarindi funktsioonidest vana kirjakeele põhjal” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Helen Plado (Tartu Ülikool) Carl Eric Simmuli konkursitöö „des-tarindi funktsioonidest vana kirjakeele põhjal” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Viljar Jaks (Tartu Ülikool) Mikk Toominga konkursitöö „Potentsiaalne veresoontelähedane tüvirakunišš Dupuytreni kontraktuuri koes” juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Romano L. M. Corradi (Kanaari Saarte Astrofüüsika Instituut) Kristiina Verro konkursitöö „Noovajäänuki Nova Persei 1901 füüsikalised omadused” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Tiina Liimets (Tartu Observatoorium) Kristiina Verro konkursitöö „Noovajäänuki Nova Persei 1901 füüsikalised omadused” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;

magistriõppe üliõpilaste astmes:
Anneli Kruve (Tartu Ülikool) Jaanus Liigandi konkursitöö „Mobiilse faasi efektid ionisatsiooniefektiivsusele ja ionisatsiooniefektiivsuste skaalade ülekantavus erinevatele massispektromeetritele” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Eha Rüütel (Tallinna Ülikool) Rave Puhmi konkursitöö „Laste loovust ja heaolu toetav savitöö eelkooli kunstitundides” juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Ivar Ilves (Tartu Ülikool) Siret Somarokovi konkursitöö „Muutused replikatiivse helikaasi subühikute MCM3 ja MCM7 lokalisatsioonis ning interaktsioonis sensorvalguga KEAP1 vastusena oksüdatiivsele stressile” juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Aimar Ventsel (Tartu Ülikool) Keiu Telve konkursitöö „Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate Eesti meeste näitel” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Halliki Põlda (Tallinna Ülikool) Ingel Terasmees-Mellik'i konkursitöö „Haridusliku erivajaduse diskursuse konstrueerimine Eesti trükimeedias Postimehe arvamuslugude näitel” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Ivar Kruusenberg (Tartu Ülikool) Merilin Vikkisk'i konkursitöö „"Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine N-dopeeritud grafeenil ja N-dopeeritud süsiniknanotorudel leeliselises keskkonnas"” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Kaido Tammeveski (Tartu Ülikool) Merilin Vikkisk'i konkursitöö „"Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine N-dopeeritud grafeenil ja N-dopeeritud süsiniknanotorudel leeliselises keskkonnas"” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:
Ave Sarapuu (Tartu Ülikool) Heiki Eriksoni konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine nanostruktuursetel pallaadium- ja kuldkatalüsaatoritel” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Kaido Tammeveski (Tartu Ülikool) Heiki Eriksoni konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine nanostruktuursetel pallaadium- ja kuldkatalüsaatoritel” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Jaak Vilo (Tartu Ülikool) Sten Ilmjärve konkursitöö „Diferentsiaalse geeniekspressiooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel” juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Hendrik Luuk (Tartu Ülikool) Sten Ilmjärve konkursitöö „Diferentsiaalse geeniekspressiooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel” juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Eero Vasar (Tartu Ülikool) Sten Ilmjärve konkursitöö „Diferentsiaalse geeniekspressiooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel” juhendamise eest terviseuuringute valdkonnas;
Janika Päll (Tartu Ülikool) Kadri Novikovi konkursitöö „Achilleus Tatiose "Leukippe ja Kleiotphon": retoorilised figuurid, narratiivi tempo ja žanrid kreeka romaanis” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Maarja Grossberg (Tallinna Tehnikaülikool) Taavi Raadiku konkursitöö „Modulatsioonspektroskoopia meetodite rakendamine päikeseenergeetika materjalide uurimiseks” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Jüri Krustok (Tallinna Tehnikaülikool) Taavi Raadiku konkursitöö „Modulatsioonspektroskoopia meetodite rakendamine päikeseenergeetika materjalide uurimiseks” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Poul Nissen (Aarhusi Ülikool) Oleg Sitseli konkursitöö „Raskmetalle transporditavate ATPaaside struktuursed ja funktsionaalsed uuringud” juhendamise eest bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;
Jüri Allik (Tartu Ülikool) Maria Tamme konkursitöö „Ajataju mõjutavad füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Kairi Kreegipuu (Tartu Ülikool) Maria Tamme konkursitöö „Ajataju mõjutavad füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas.

Tänukirjad 2015. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil peapreemia pälvinud teadustööde juhendajatele:

Klarita Grexhani (Amsterdami Ülikool) Marii Paškovi konkursitöö „Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Herman van de Werfhorst (Amsterdami Ülikool) Marii Paškovi konkursitöö „Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas;
Chris Johnson (Edinburgh´i Ülikool) Einar Piusi konkursitöö „Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Elham Kashefi (Edinburgh´i Ülikool) Einar Piusi konkursitöö „Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;
Chris Maynard (Edinburgh´i Ülikool) Einar Piusi konkursitöö „Paralleelsed kvantarvutused teooriast praktikani” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnika valdkonnas.