Soomere: teaduse rahastamine ei meenuta arenenud riigi sihipärast toimimist ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et Eesti teaduse rahastus ei meenuta hetkel arenenud riigi sihipärast toimimist. Tema sõnul peaks see olema stabiilne ning kergelt kasvavas suunas.

"Eelmine haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski aasta alguses ütles nõnda, et teaduse rahastus on tasakaalust väljas, liiga projektipõhine ja, et see kõik võib kahjustada Eesti teaduse arengut päris tõsiselt. Riik peab pakkuma kindlustunnet ja suurendama stabiilset rahastust. See oli aasta alguses. Aasta lõpus tõdes Jürgen Ligi, et tegelikult päevapoliitikas ei ole teadusel tähtsust. Need kaks asja nüüd raamistavad seda, mis meil on toimunud," kirjeldas Soomere Eesti teaduse rahastamise seisu "Terevisioonis".

Eilset peaminister Taavi Rõivase ettekannet kommenteerides, ütles Soomere, et sealt tuli välja kaks tendentsi. "Üks tendents on see, et Eesti teaduse mõjukus, tulemuslikkus, nähtavus maailmas on järsult tõusnud viimase viie aasta jooksul. Teine tendents on see, et Eesti teaduse rahastamine on kivina kukkunud. Kõige parem aasta teaduse jaoks oli aasta 2011, kui rahastus oli suhtes sisemajanduse koguproduktiga 2,31 protsenti. Praeguseks aastaks on see kukkunud tasemele 1,43. On selge, et selline asi ei saa olla jätkusuutlik. See ei meenuta arenenud riigi sihipärast toimimist," leidis Soomere.

"Kui osapoolteks on teadus, riigivalitsemine ja ettevõtlus, siis igaüks istub oma mätta otsas ja räägib oma keelt, imetleb väga sageli oma naba ja ülejäänud mätaste otsas istujatega rääkida ei taha," ütles Soomere ja märkis, et ka teadlased ise võiks häälekamad olla.

Riigilt ootab ta endale võetud kohustuste täitmist. "Ma saan aru peaministri sõnadest, et Eesti on võtnud endale väga ambitsioonikad kohustused ka Euroopa mastaabis. Kui räägime sellest kuulsast ühest protsendist sisemajanduse koguproduktist, mida peaks panema maksumaksja rahast teaduse finantseerimisse, siis Euroopas on 4-5 riiki, kes on selle tasemeni jõudnud. Me tahame ju jõuda esimese viie sekka. See eesmärk ei ole ebarealistlik, aga selle täitmine ei peaks ka käima niimoodi, et visatakse kord ports raha ja öeldakse, et jagage ära ja elage hästi," sõnas ta.

Soomere ütles, et hukatuslikud tagajärjed paistavad näiteks Itaalias, kus suur osa füüsikutest on 60-aastased ja vanemad, sest ühel hetkel anti neile suur hulk raha ja pärast seda 20 aastat mitte midagi. "See kõik peaks olema stabiilne, tasapisi suurenev ja inimeste ootustele vastav."

Soomere sõnul ootab ta ka riigilt mõistmist, et teaduse populariseerimine ja eestikeelsed omaloomingul põhinevad asjad on riigi n-ö atribuut teaduse nähtavaks tegemisel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: