Tšiili rannikult leiti sadu vaalakorjuseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vaalakorjuseid leiti Tšiili rannikult ka aprillis.
Vaalakorjuseid leiti Tšiili rannikult ka aprillis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Tšiili merebioloogid leidsid satelliidipilte uurides riigi lõunaosa rannikult enam kui 300 vaalakorjust. Kuigi massihuku võimalikke põhjuseid kirjeldav töö pole veel teaduskirjandusse jõudnud, on varem viinud piirkonnas vaalade hukkumiseni ulatuslikud veeõitsengud.

Esimesi vaalakorjuseid täheldati vaatluslendudel juba 23. juunil. Satelliidipiltide analüüsil tuvastati Patagoonia rannikul kokku 305 vaalakorjust ja 32 skeletti. Enamik korjustest oli juba sedavõrd lagunenud, et nende täpse liigi määramine osutus võimatuks. Loomade suuruse ja massihuku geograafilise asukoha põhjal oletavad teadlased eesotsas Carolina Simon Gutsteiniga aga, et tegu on kuni 20 meetri pikkuseks kasvavate vöötvaaladega.

Liik on ohustatud tervel oma levialal. Tšiilis valitsus alustas nende surmapõhjuste välja selgitamiseks seetõttu ametlikku juurdlust. Kuigi täpseid põhjuseid pole veel avaldatud, võib otsese inimmõju esialgsete järelduste kohaselt välistada.

Varasemaid vaalade massihukke on seostatud piirkonnas ulatuslike veeõitsengutega. Mõned vetikaliigid sünteesivad oma elutegevuse käigus imetajate jaoks mürgiseid kemikaale. Kuigi veeõitsenguid tuleb ette ka looduslikult, võivad neid võimendada nii reovesi kui ka põldudelt vette sattuvad väetised.

Gutstein Tšiili ülikoolist plaanis kolleegidega laiemale avalikkusele leiust teada anda teadusajakirja vahendusel, kuid lugu lekkis novembri keskpaigas Tšiili meediasse.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: