Teaduskohvik: kuidas kodustada aega ajal, mil aega on vähe ({{commentsTotal}})

Foto: Hartwig HKD/ Flickr Creative Commons

21. sajandil on meie ajamudelites toimunud olulised muutused: aeg eksisteerib olevikus, me käsitleme aega oleviku-kesksena. Mis on aeg praegu? Kas see kiirem kui varem? Mis teeb aja kiireks või aeglaseks – on need inimesed, tehnoloogia või kultuur nende kahe ümber? Nendele küsimustele püüdis vastata Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Kultuur varustab meid teatavate ajakäsitustega, neid võib nimetada ajamudeliteks. Just nende jagatud käsituste kaudu suudavad inimesed aega liigendada, väärtustada ja enda jaoks tähenduslikuks muuta.

“Üha enam elatakse absoluutses olevikus, minevik on irrelevantne. Muidugi teatakse, osa sündmusi on toimunud enne teisi, aga seeläbi ei tajuta aja kulgu, ega seda, kuidas praegune on eelnevast välja kasvanud. Ka tulevikust mõeldakse täiesti konkreetselt, näiteks isikliku elu ja karjääri raamistikus. Tuleviku on oleviku jätkumine pluss tehnilised detailid.” Mihkel Mutt (Marek Tamme tsiteering).

Ajaloolisusrežiim on viis, kuidas inimühiskonnad, kultuurid liigendavad minevikku, olevikku ja tulevikku. Lääne kultuuri võiks periodiseerida selle järgi, et pikka aega antiigist uusajani domineeris Läänes mineviku-keskne ajamudel, kus oma otsuseid olevikus põhjendati mineviku autoriteediga. Selles legitimeeris minevik nii oleviku kui tuleviku.

18. sajandil toimus aga oluline muutus ning maad võttis tuleviku-keskne ehk futuristilik ajamudel. Selle pöördmomentideks võib pidada Prantsuse revolutsiooni ja mitmeid sündmusi 20. sajandil, kus ehitati paremat ühiskonda helgema tuleviku nimel.

Seegi aeg sai otsa 20. sajandi lõpus Nõukogude Liidu lagunemisega ning maad võttis oleviku-keskne ehk presentistlik aeg.

“Väljakutse, mille ees seisame õpetlastena, aga tegelikult iga kodanik: kuidas elada oleviku-keskses kultuuris? Kuidas uurida minevikku oleviku-keskses kultuuris? Kuidas oleviku ajamudelit soodustab ja võimendab digitaalne revolutsioon, digitaaltehnoloogia areng – kas mitte päris mitmed hoiakud ei pärine sellest digitaalsest ajamudelist, mis on piire ületav ja kõikjalolev?”


Marek Tamme ettekanne “Kuhu kadus tulevik?” kõlas Tallinna ülikooli tippkeskuste teaduskohvikus 16. novembril. Siintoodu on ettekandest põgus videokokkuvõte.

Toimetaja: Marju Himma. Video: Siim Lõvi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: