Uuring: Eesti mesitarudes esineb mitmeid pestitsiidijääke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rapsipõldude suur osakaal võib ahelreaktsioonina põhjustada mesilaste väljasuremist.
Rapsipõldude suur osakaal võib ahelreaktsioonina põhjustada mesilaste väljasuremist. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Täna toimub Tallinnas ettevõtmine, millega püütakse tõmmata tähelepanu viimastel aastatel nii Eestis kui mujal maailmas aset leidvale laialdasele mesilaste hukkumise probleemile. Mesilaste massilise suremise ühe põhjusena nähakse kunstlike ja tööstuslike taimekaitsevahendite liigkasutamist.

Eesti maaülikooli teadlased on alates 2009. aastast uurinud, kas ja milliseid pestitsiidijääke leidub Eesti mesitarudes. Selgub, et erinevad pestitsiidijäägid jõuavad tõepoolest ka mesitarudesse.

Uuringu tarbeks koguti andmeid Tartu-, Valga-, Põlva- ja Ida-Virumaa tarudest. Tarude asukohad valiti nii, et nende mesilaste korjeraadiused ei kattuks. Esimesel aastal loeti selleks raadiuseks 2 km, teisel aastal laiendati 4 km peale. Valik põhines mesilaste keskmisel korjeraadiusel, mis tavapäraselt on 1 km; sellele lisati turvatsooniks teist sama palju.

Tarudest korjati kärjemett, suira, õietolmukoguriga kogutud õietolmu, hauet ja amm-mesilasi. Taimekaitsevahendite jääkide analüüsimisel vaadati 52 erineva toimeaine sisaldumist. Nende valik lähtus sellest, millised on Tartumaa põllumeeste enim tellitud taimekaitsevahendid.

Mis selgus?

Eesti mesitarudes esineb mitmeid pestitsiidijääke, sageli on proovides korraga mitu toimeainet.

Kõige rohkem sisaldasid erinevate taimekaitsevahendite toimeainete jääke suir ja mesilaste kogutud õietolm. Saastunud olid peaaegu kõik proovid.

Kõige enam leidus neis insektitsiidide jääke. Kärjemees leidus enam herbitsiidide jääke. Kõige sagedamini leitud toimeaine oli tau-fluvalinaat, mis võib tarru sattuda nii põldudelt õietolmuga kui ka varroalesta tõrjeks kasutatavate preparaatidega.

Tau-fluvalinaat on rasvlahustuv ja püsib hästi vahas. Seega on selle toimeaine jäägid leitavad ka uutest kärjepõhjadest. Kärjemeest leiti 2013. aastal herbitsiidide ja insektitsiidide ning 2014. aastal fungitsiide ja insektisiide. Kärjemee proovidest sisaldas taimekaitsevahendite jääke vaid umbes 15 protsenti proovidest.

Taimekaitsevahendite jääkide hulk ei sõltu taru ümbruses oleva haritava maa osakaalust.

Uuringutulemused näitavad, et tarru jõuavad toimeained hoolimata sellest, kui palju on korjealas haritavat maad. Selle põhjuseks on ühelt poolt asjaolu, et kultuurtaimed on mesilastele eriti atraktiivsed ning meelitavad neid korjele enam kui 4 km kaugusele tarust. Teisalt võib see olla seotud pestitsiide kasutamisega mitte-põllumajanduslikul eesmärgil, näiteks teede ja raudteede hoolduses ning eraaedades.

Toimeainete kogused ei ole letaalsed.

Samuti ei täheldanud teadlased perede arengus muutusi, kuid mõned neist toimeainetest võivad ka subletaalsel tasemel põhjustada füsioloogilisi muutusi ja lühendada üksikisendite eluiga. Meemesilaste suur hulk tarus võimaldab seda kaotust kompenseerida.

Kuigi uuringu tulemuste põhjal ei saa väita, et taimekaitsevahendite kasutamine kultuurtaimedel otseselt mõjutaks mesilaste suremust, põhjustavad pestitsiidid mesilastes mitmeid füsioloogilisi muutusi mis korraga toimides võivad mõjutada nii isendite kui ka perede stressitaluvust.

Enamik leitud toimeainete jääkidest esinevad preparaatides, mida kasutatakse rapsipõldudel taimekaitsetöödel.

Uuringu tulemustest lähtuvalt andsid teadlased neli soovitust, mida järgides võiks vähendada mesilaste ohtu seadmist:

1) Vähendada õitsvate kultuurtaimede pritsimist isegi selleks lubatud preparaatidega, sest subletaalsed kogused mõjutavad mesilaste tervist ja võivad põhjustada eluea langust.

2) Suurendada varroalesta tõrjumiseks kasutatavate preparaatide, eelkõige erinevate toimeainetega preparaatide, nimekirja. See aitaks vähendada ühe ja sama toimeaine kuhjumist tarudesse, lestade resistentsuse teket ja kahjulike koostoitemete avaldumise riski.

3) Tagada abinõud, mis aitavad vähendada herbitsiidide, eriti glüfosaatide kasutamist rohumaadel , näiteks asendada mittetoksiliste meetoditega nagu näiteks sügavkünd põldudel, leegitamine teeservades.

Rohumaad pakuvad juulikuus mesilaste märgatava osa korjest ning seetõttu põhjustab herbitsiidide kasutamine rohumaadel, mille sees on alati hulgaliselt õitsvaid taimi, mesilaste toidu saastumise. Sel ajal kogutud meest toituvad need vastsed, kellest saavad talvituma minevad mesilased. Perede edukaks talvitumiseks aga oleks vaja võimalikult puhast toitu.

4) Vähendada vabamüügis olevate pestitsiidide kättesaadavust taimekaitsevahendite kasutamise koolitust mitte omavatele isikutele. Ilma koolituseta isikud ei tea ega oska pidada vajalikuks taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske ja reegleid.

Eesti Mesinike Liidu andmetel on viimastel aastatel hukkunud 25-30 protsenti mesilasperedest. Mesilaste massiline hukkumine on liidu hinnangul märk keskkonnasaaste järsust tõusust, iseäranis pestitsiidide kasutamisest, mis ohustab nii mesilasi kui inimesi.

Täna kell 13-17 korraldab mahetootja OÜ Loodusvägi mesilaste kaitseks ettevõtmise "Aidates mesilast, aitad ennast ja tulevasi sugupõlvi", millega soovitakse toetada Eesti mahepõllunduse ja mahemesinduse arengut ning kitsamas plaanis pöörata suuremat tähelepanu sünteetiliste kemikaalide kasutamisele toidu kasvatamise juures.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: