100 sekundi video: Andekus ei ole raiskamiseks ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp rääkis ERR Novaatorile, millised lapsed on andekad lapsed, kuidas andekust mõõta ja mida andekusega peale hakata.

Kuidas ära tunda andekas laps?

Andekus võib avalduda väga erinevates valdkondades ja igas valdkonnas tulevad kasuks ka teatud spetsiifilised eeldused, mis ongi valdkonniti üsna erinevad. Mitte keegi ei hakka ju valima lapsi muusikakooli näiteks samasuguste katsetega kui kergejõustikutrenni või matemaatikaolümpiaadile.

Üks universaalne viis siiski on – vaadelda last tegevustes, jälgida, mis talle huvi pakuvad ja võrrelda teiste temavanuste laste sooritusega. Kui ilmneb, et lapse edenemine ühes valdkonnas on oluliselt kiirem kui teistel temaealistel lastel tavaliselt, ta on tegevuses väga innukas, ilmutab erilist süvenemist ja intensiivsust, tasub tal "silm peal" hoida, et õiget hetke mitte mööda lasta.

Eriti hoolas tuleb olla selliste laste annete märkamisega, kelle puhul paneme esmalt tähele pigem nende nõrku külgi, näiteks puuet, häireid või õpiraskusi.

Mida tähendab olla andekas? On see koorem või kingitus?

Ilmselt nii seda kui teist, sõltuvalt sellest, kas lapse areng toimub keskkonnas, mis seda toetab või takistab. Kui laps jääb vajaliku stimulatsioonita, võivad tekkida ka probleemid. Väga kõrge intellektiga laste puhul võib olla näiteks raskusi suhetes eakaaslastega. Sageli otsivadki nad endast vanemate laste või täiskasvanute seltsi, kes on neile huvitavamad kaaslased.

Andekate laste puhul tuuakse sageli esile ka nende erilist tundlikkust, olgu siis ebaõigluse või globaalsete probleemide pärast. Ka perfektsionism on andekatele inimestele sageli omane. Ümbritsevate inimeste suhtumine mängib samuti oma osa – eks me näe ju sageli, millise koorma me oma ootustega andekatele sportlastele või Eurovisioonile minejatele paneme. Sellega toimetulek sõltub suuresti inimese isikuomadustest.

Milles andekus väljendub? Intelligentsis, emotsionaalses intelligentsuses, käeosavuses, verbaalsetes oskustes või milleski muus?

Väga lihtsustatult – andekus on potentsiaal kõrgete või erakordsete tulemuste saavutamiseks ühes või mitmes valdkonnas. Seega võibki neid väljendusvaldkondi olla väga erinevaid. Mõnel puhul võime kergesti silmata märke "jumalikust puudutusest", samas võib meie kõrval olla inimesi, kelle andekus avaldub hoopis erakordsel viisil või mitte nii silmapaistvas valdkonnas.

Ande avaldumiseks on vajalikud nii eeldused, pühendumus kui loovus, seda toetav keskkond ja õnn, mis mängib sageli otsustavat rolli.

Missugusesse perre sünnime, kas kohtume inimestega, kes aitavad meil meie eeldusi tundma õppida, kas meil on õnne kohata innustavaid mentoreid, kas satume tegelema alaga, mis meid tõeliselt kütkestab.

Milliseid nõuandeid annaksite andekate laste vanematele?

Ükskõik millise lapse puhul on vanema kõige tähtsam ülesanne olla kohal, tegutseda koos, märgata, püüda leida võimalusi nende annete avaldumiseks. Toetage lapsi nende valikutes ja armastage neid sellisena nagu nad on. Hea oleks, kui jätkuks ka tarkust vältida omaenda ambitsioonide ülekandmist lastele, hoida tasakaalus nõudlikkus ja abi ning tajuda, mis hetkel kumba laps rohkem vajab.

Millist nõu anda andekate laste õpetajatele?

Mulle meeldis väga akadeemik Jaak Aaviksoo väljendatud mõtted möödunud aastal TÜ teaduskooli korraldatud andekuse alasel konverentsil: töö andekate lastega tähendab omakasupüüdmatust, see eeldab teadlikku tegevust, eneseharimist, oma ego allasurumist, võimekust mõelda, millest see erinevus tuleneb ja missugused võimalused selles erinevuses peidus on.

Milliseid lisategevusi ja eneseteostusvõimalusi pakub riik andekatele lastele?

Annete avaldumise esimene samm on huvi tekitamine ja riik panustab sellesse nii teaduskeskuse Ahhaa tegevuse toetamise kui ka erinevate teaduse populariseerimise projektide kaudu. Ka erinevad noortelaagrid, konkursid ja piirkondlikud õpilasüritused saavad riigipoolset toetust. Muidugi võiksid laste võimalused huvihariduses osalemiseks olla suuremad, eriti vajaksid seda maapiirkonnad. Ka paljude kõrgkoolide pakutaviad üldhariduskoolide õpilastele mõeldud tegevusi toetab haridusministeerium.

TÜ teaduskool on täitnud üleriigilise akadeemiliselt andkate arengu tugikeskuse rolli juba 50 aastat ja on teinud seda nii erinevate kursuste, huviürituste kui ka ainevõistluste kaudu. Tipptasemel on selleks muidugi olümpiaadid, millest paljudel on ka rahvusvaheline väljund. Õpilased, kes olümpiaadidel osalevad, peavad neid oma ainealase arengu kõige olulisemaks stiimuliks. Meie noorte võimekusest ja sihikindlusest annavad märku need kümned medalid, mida igal aastal rahvusvahelistelt olümpiaadidelt tuuakse.

Eesti ühines iseseisva riigina rahvusvaheliste kooli noorte teadusolümpiaadide liikumisega 1992. aastal ja on sellega võtnud endale ka kohustuse rotatsiooni korras neid korraldada. Suurim Eestis läbi viidud rahvusvaheline olümpiaad oli 2012. aastal toimunud füüsikaolümpiaad. 2016. aastal peetakse Tartus Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad. Käesoleva aasta 14.-18. mail on Eesti aga rahvusvahelise filosoofiaolümpiaadi korraldajana võõrustamas 42 riigi parimaid noori filosoofe.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: