On lapsevanemaid, kes arvavad, et lapsi ei pea kooliks kuidagi eriliselt ette valmistama, sest see on lasteaia ülesanne. Kerstin Kööp täpsustab siiski, et lapsevanemal on see kohustus, sest seda näeb muu hulgas ette ka seadus. Lasteaial on ettevalmistust toetav roll. Lapsevanem saab lapsega käia erinevates paikades, selgitada ja huvi tekitada, mis ongi hea viis lapse kooliks ette valmistamiseks, selgitab Kööp.

Kooliks ette valmistamise kitsaskohana toob Kööp välja ajanappuse. Vanemad käivad tööl ja lapsed lasteaias ning vanematel tekib hirm, et midagi võib lapse teadmistes puudu jääda. "Kitsaskohaks võib tõesti pidada seda, et lapsevanemad püüavad võtta seda väga tõsiselt," märgib Kööp, kes on üheksa aastat lasteaiaõpetajana töötanud. Ta toob välja, et mõni laps käib lisaks lasteaiale ka mitmes huviringis ning eelkoolis. "Mõni kord oli nii, et laps käis hommikul eelkoolis, siis tuli lasteaeda ja ütles, et ei taha ühestki tegevustest osa võtta, tahab lihtsalt mängida," kirjeldab Kööp.

Liigne koormus lasteaias, eelkoolis ja huviringis võib lõpuks ära võtta koolituhina ja motivatsiooni õppida. Iga lapse puhul soovitab Kööp vaadata lapsest lähtuvalt, millised on selle lapse võimalused ja võimed.

Kööp lisab, et mõni kord tahab laps pärast väga intensiivset päeva lihtsalt olla ja multikaid vaadata. "Kui enam ise avastada ei jaksa, siis on lihtsam vaadata seda liikuvat pilti." Tahtmine ekraani ees puhata on seotud väsimusega ja soovi multikaid vaadates puhata ei tasuks ehk keelata. Lapsevanem peaks siiski vaatama, et see, mis ekraanilt tuleb ka tõepoolest rahu ja vaikust pakub.

Kindlasti ei peaks aga ekraaniaeg olema esimene valik puhkamiseks. "Kui lapsele lubatakse multifilme, siis peaks see siiski olema limiteeritud aeg, sest televiisori vaatamine ei ole tegelikult seotud puhkamisega ehk inimene ei puhka filmi vaadates välja," slegitas Kööp.

Ekraanile on aga väga hea alternatiiv lapsega koos lugemine ja ettelugemine. "Paljud vanemad arvavad, et kui laps juba ise loeb, siis pole vaja enam ette lugeda, kuid erinevad uuringud on näidanud, et lastele meeldib, kui neile ette loetakse," räägib Kööp. See on lapse ja vanema ühine tegevus, mis aitab aja ja kiiruse maha võtta. Ettelugemist naudivad erinevas vanuses lapsed, teiste hulgas ka teismelised. Sellest saab teha ka mõnusa traditsiooni pärast lasteaia- või koolipäeva või enne magamaminekut.

Eelkooli tähtsus suureneb

Viimase kümmekonna aasta jooksul on kasvanud nende laste osakaal, kes käivad eelkoolis. Kerstin Kööp toob välja, et vanemate peamine eesmärk selle juures pole sugugi uute teadmiste õppimine, vaid koolikeskkonna ja koolimajaga tutvumine. Kuna sageli õpetavad eelkoolis ka need õpetajad, kellest saavad samas koolis esimese klassi õpetajad, on see hea viis lapsel kooliga kohanemiseks.

Halvem lugu on nende eelkoolidega, mis toimuvad nädalavahetustel. Nii ei jää lapsele nädalas ühtki päeva puhkamiseks. Samuti lisavad ka nädala sees toimuvad eelkoolid koormust. Kööbi soovitus lapsevanematele on, et päevadel, mil lapsel on eelkool, võiks võtta lasteaiavaba päeva ning võimaldada lapsele nädalas päev või paar lihtsalt puhkamiseks ja mängimiseks.

Koolihuvi võib kärpida ka asjaolu, et lasteaias ja eelkoolis kasutatakse samu õpikuid ja õpitakse küllaltki sarnaseid asju, mis lapses tekitab kordamise tunde ning igavust.

Kool mängulisemaks või lasteaed akadeemilisemaks?

Kui lasteaias käib õppimine peamiselt mängu kaudu, siis koolis on õppimine traditsioonilisem ja akadeemilisem. Kerstin Kööp märgib siinkohal, et tegelikult näeb õppekava ette, et esimestes klassides peaks õpe järk-järgult minema mänguliselt õppelt üle traditsioonilisele. Paraku kasutavad paljud koolid siiski traditsioonilist õpet ning see seab eelisseisu need lapsed, kes on tulnud eelkoolist ja juba harjunud vaikselt pingis istudes õppima.

Kerstin Kööp lohutab siiski, et enamus lastest kohaneb kooli õppekorraldusega paari esimese koolinädala jooksul.

Kooliga kohanemise hõlbustamiseks annab Kerstin Kööp viis soovitust lapsevanematele :

1) rääkida koolist positiivses võtmes, et lapsel tekiks kooli suhtes ootus ja ei tekiks hirmu kooli ees. Ühtlasi aitab positiivne hoiak kooli suhtes säilitada õpihuvi ja motivatsiooni. Kui laps näiteks ei tunne huvi tähtede ja lugemise või matemaatika vastu, ei tasu seda samuti peale suruda. See tekitab lapses suure vastuseisu. Pigem on hea tutvustada erinevaid asju läbi mängu või minna koos lapsega raamatupoodi ja osta talle just see raamat, mida ta soovib. See motiveerib teda rohkem huvituma ka sellest, mis raamatus kirjas.

2) jälgida, et lapsel jääks huviringide ja eelkooli kõrvalt ka puhkeaega. Kui laps on väsinud ja tekib huvipuudus, aitab mõni kord lihtsalt puhkamisest. Hea viis koos puhkamiseks on lapsele raamatute ettelugemine ja näiteks looduses või pargis jalutamine.

3) konkreetsetest teadmistest oleks hea õpetada lapsele enne kooli minekut kella ning liikluses hakkama saamist. Need praktilised oskused aitavad lapsel iseseisvalt koolis käimisega toime tulla.

4) toetada lapse suhtlemisoskust, soovitades (kuid mitte kohustades) tal eelkooli kaaslastega suhelda. Sageli lähevad eelkooli õpilased edasi samasse klassi, mis loob hea aluse sõprussuhete loomiseks.

5) lapse koduste ülesannete puhul tasub vanemal tunda nende vastu huvi ning vajadusel aidata, kui laps tuge vajab. Kindlasti ei tasu luua olukorda, kus laps tunneb sundi üksi ülesannetega hakkama saada ning kardab vanematelt nõu küsida.