Lühinägelikkuse epideemia taga võib olla tuhmim elukeskkond ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: haglundc/Creative Commons

Lühinägelikkus kimbutab viimastel aastatel maailmas üha rohkemaid inimesi. Ida-Aasias vajab prille kuni 90 protsenti noortest täiskasvanutest, Soomes kannatab lühinägelikkuse all viiendik teismelisi. Kuigi lühinägelike arvu hüppelisel kasvul võib olla mitu põhjust, viitavad üha rohkemad tööd, et määravaks teguriks võib olla päeva jooksul silma jõudva valguse hulga vähenemine.

Kuigi prillide kandmist seostatakse sageli ebaterve huviga raamatute ja kodutöö vastu, pole seos niivõrd sirgjooneline. Juba sajandi alguses ilmunud epidemioloogilistes uurimuses nenditi, et müoopiariski ning lugedes või arvuti taga olles veedetud aja vahel ei saa tõmmata võrdusmärki. Lühinägelikkuse tekkimise juures näib olulist rolli mängivat siseruumides veedetud aeg iseeneses.

Vähemalt 2007. aastal ilmunud uurimuse kohaselt, milles jälgiti 500 normaalse nägemisega last, kelle vanus jäi kaheksa ja üheksa aasta vahele. Sama järelduse sai ajakirja Nature veebiväljaande teatel teha ka aasta hiljem Austraalias läbiviidud uuringu põhjal. Toona jälgiti kolme aasta vältel 4000 last. Seejuures polnud oluline, kas õpilased tegid väljas viibides sporti või lugesid näiteks raamatut.

Epidemioloogiliste uurimuste põhjal võib järeldada, et valgus pakub müoopia eest tõepoolest kaitset. Canberras asuva Austraalia riigiülikooli müoopiauurija Ian Morgani sõnul oleks optimaalne viibida päevasel ajal väljas kolm tundi. Valgusvoo intensiivsus võiks ületada seejuures 10 000 luxi, mis on võrreldav päikselisel suvepäeval puude varjus läbi tumedate päikeseprillide silma jõudva valgusvooga. Hästi valgustatud toas ületab valgusvoo tihedus harva 500 luxi.

Morgani oletustele lisab tuge 2009. aastal alanud 6-7 aasta vanust 900 hiina õpilast haaranud uuring. Kolme aasta vältel lisati juhuslikult valitud Guangzhou linna kuue kooli tunniplaani lõppu 40 minutit kestev välitund. Katseperioodi lõpuks kujunes lühinägelikkus välja 30 protsendil õpilastel. Kontrollkoolides, mille tunniplaanis muudatusi ei tehtud, küündis müoopia all kannatavate sama vanade õpilaste arv 40 protsendini.

Valguse võimaliku kaitsva mõju täpsed põhjused jäävad selgusetuks. Ent loomkatsete põhjal võib järeldada, et silma jõudev valgus viib dopamiini vallandumiseni. Oluline neurotransmitter takistab silmade arenguperioodil omakorda silmamunade pikenemist. Samuti käitub dopamiin lülitina, mis määrab, millal aktiveeritakse värvide nägemist võimaldavad kolvikesed ehk koonusrakud ning kepikesed, mis toimivad nõrga valgustatuse korral. Hästi eristatava öö-päeva tsükli puudumine võiks seeläbi avaldada silma arengule samuti oma mõju.

Juhul, kui epidemioloogiliste uuringute ja loomkatsete tulemused peavad paika, võiks see anda vihjeid, kuidas lühinägelikkuse levikut pidurdada. Sirgjooneline lahendus oleks näiteks valgusküllasemad kontori- ja klassiruumid ning laste valgel ajal õue saatmine. Isegi kui nad ei raatsi selleks ajaks armsaks saanud raamatust või elektroonikaseadmest lahkuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: