Värske analüüs toob mõistatuse taas laiema tähelepanu alla. Aastatel 2010-1011 viiest ookeanist kogutud 3056 veeproovi analüüsi põhjal võiks töörühma sõnul oletada, et kõigis ookeanides leidub plasti kokku vaid 10 000-40 000 tonni. Seeläbi oleks enamike ookeani sattunud plastjäätmete asukoht teadmata. Isegi kui osa puuduolevatest jäätmetest võib hiljutise uurimuse kohaselt tallel hoida Arktika merejää.

Mustema stsenaariumi kohaselt võib olla suur hulk lagunenud plasti sattunud kalade ning teiste loomade organismi. Kuigi plastik ise on inertne, mistõttu ei tohiks see ise keemiliselt enamasti arengu- ja ainetalitlushäireid tekitada, takistavad need organismi normipärast toimimist füüsiliselt. Lisaks hoiavad need tallel endasse ookeanidesse jõudnud elavhõbedat, DDT'd, PCB'd ja teisi mürkaineid, mille edasine saatus pärast organismi sattumist samuti teadmatuks jääb.

Ühe parima võimalusena on plastjäätmed orgaanilise aine raskuse mõjul ise merepõhja settinud. Järgmise sammuna loodab töörühm analüüsi kaasata osaliselt suletud meredest, nagu Vahemerest, kogutud proovid.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.