Haigus kahjustab aju ja seljaüdi närve, põhjustades probleeme liikumisel, tasakaalu säilitamisel ja ka nägemisel. Patsientide kesknärvisüsteemi närvirakke ründavad normist kõrvalekalduvad immuunrakud ja mingit ravi juba väljakujunenud haigusele ei ole. Umbes 85 protsendil patsientidest esineb haigus kindlate sümptomite hoogudena, mis seejärel taas osaliselt või täielikult mõneks ajaks raugevad.

Katsehiirte ja ka hulgiskleroosi patsientidega läbiviidud töös täheldasid Washingtoni ülikooli meditsiinikooli teadlased valgu S1PR2 märkimisväärselt kõrgemaid tasemeid nii emaste hiirte kui ka surnud naispatsientide ajukoe proovides, seda võrreldes meessoo esindajate vastava näitajaga. Nimetatud valgu tasemed olid kõrged just aju nendes piirkondades, mis on hulgiskleroosi poolt tavaliselt kahjustatud. Seejuures korreleerus S1PR2 valku kodeeriva geeni aktiivsus hiirtel haiguse raskusastmega, näidates, et S1PR2 valk võib osaleda aju-vere barjääri läbilaskvamaks muutmises. Ehk seega võib kõnealune valk lubada potentsiaalselt kahjulikel ainetel siseneda nii peaajju kui seljaajuvedelikku. Ühtlasi võib läbitavam kaitsebarjäär lasta kesknärvisüsteemi ka hulgiskleroosi põhjustavaid ründavaid rakke.
Selline seos on oma olemuselt täiesti uus ja avastatud esmakordselt.

Küsimusele, miks on S1PR2 tase naistel kõrgem kui meestel, ei osata praegu veel vastust anda.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Journal of Clinical Investigation.

Loe lisa:
Multiple sclerosis discovery may explain gender gap (BBC News Health)