Mingis elufaasis on alaseljavalusid kogenud peaaegu igaüks, seda sõltumata soost, vanusest, elukohast, sotsiaalökonoomilisest seisust, haridustasemest ja tegevusalast. Enamike alaseljavalude korral on kindel põhjus ebaselge, siiski on tegurid, mis selliste vaevuste riski tõstavad. Nende tegurite hulka kuuluvad vanem iga, madalam haridus, tüsenemine, stress, ärevus või depressioon ning ka tegevused, mis eeldavad raskete asjade tõstmist või on väga stressirohked.

Aastal 2010 mõjutasid alaseljavalud maailmas 9,4 protsendi inimeste elu; sellised hädad põhjustavad rohkem tegevusvõimetust kui mistahes teised terviseprobleemid. Seejuures kannatavad mehed alaseljavalude käes rohkem kui naised ning selle probleemi üle kurdetakse kõige rohkem Lääne-Euroopas, seejärel Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas. Nii võivad Lääne-Euroopas seljavalud häirida koguni 15 protsendi inimeste elu.

Põllumajanduses, loomakasvatuses, metsanduss, kalanduses ja jahipidamises töötavatel inimestel võib alaseljavalude risk olla teiste elukutsete esindajatega võrreldes neljakordne. Kõrgenenud riski täheldati ka tootmistöölistel, teenindajatel ja transporttöölistel.

Üks parimaid viise seljavalude ennetamiseks on keha vormis hoidmine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja võimlemine.

Uuringud avaldati ajakirjas Annals of the Rheumatic Diseases.

Loe lisa:
Low back pain leading cause of disability worldwide: study (msn Healthy Living)