Prognoosi kohaselt jääb Väinameri jääga kaetuks ka lähipäevadel, kuid Liivi ja Soome lahes liigub jää muutlike tuulte mõjul mööda lahtesid ringi, sõnas Uiboupin.

"Jääd enam väga juurde ei teki, sest talve tipp on möödas. Pikaajaline jääolude statistika näitab, et jää ulatuse maksimum saavutatakse Läänemeres veebruari lõpuks. Keskkonnaagentuuri prognoosi kohaselt on puhumas lähipäevil edela ja lõunakaare tuuled, mille tulemusena hakkab jää mitmetest kohtadest lagunema. Näiteks äsja suletud Saaremaa-Hiiumaa jääteest on avatud vesi viie kilomeetri kaugusel," selgitas Uiboupin.

Jääkatte peale võib koguneda veekiht, mille taga on samuti edela tuuled ning veetaseme tõus Eesti rannikul. "Viimase kümne päeva jooksul on Väinamere veetase tõusnud 30–40 cm," lisas ta.

"Tänavune talv on olnud jäärohkem kui viimasel 30 aastal keskmiselt," ütles Uiboupin, lisades, et on olnud ka talvesid, näiteks 2010/2011, kui oli jääd oluliselt rohkem. "Aasta on olnud üle keskmise, kuid mitte ekstreemne," selgitas ta.

Tema sõnul on selle talve puhul huvitav, et kuni detsembri lõpuni olid jääolud väga leebed ning alles jaanuari alguses hakkas jää Läänemerele tekkima. "Hooaeg on olnud suurte kontrastidega," tõdes Uiboupin.

TTÜ jääolude prognoosmudeli väljund näitab jää kontsentratsiooni ja triivkiirust perioodil 27.02.2026 - 03.03.2026. Prognoos uueneb igapäevaselt vastavalt ilmamudeli prognoosile. Mudelprognoosi täpsus erinevates ilmastiuoludes on varieeruv ning prognoosi tuleb suhtuda kriitiliselt. Mudeli allikas on Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut ning projekt DTO4OWE (Digital Twin Ocean for Off-Shore Wind Energy).