Eesti ja muude maade teadlased eesotsas René Mõttusega Tartu Ülikoolist ja Edinburghi Ülikoolist ning Paddy Maheriga Londoni Ülikoolist uurisid Eesti Geenivaramus talletatud andmete abiga, kuidas on inimese üksildustunne seotud inimese isikuomaduste kirjeldusega niinimetatud Suure Viisiku mudelis.

Suure Viisiku mudel kirjeldab inimese iseloomu viie põhiomaduse kaudu: avatus, meelekindlus, ekstravertsus, leplikkus ja neurootilisus.

Ligi 22 tuhande inimese küsitlustulemuste analüüsist ilmnes, et viiest põhiomadusest on üksildustunne kõige tugevamalt seondatav neurootilisusega ehk kalduvusega tunda sageli negatiivseid emotsioone.

Nõrgemalt avaldus seos üksilduse ja ekstravertsuse vahel: mida vähem ekstravertsust ehk mida rohkem introvertsust, seda suurem on ka üksildustunde tõenäosus.

Seda seost oli teadlaste sõnul ka oodata, sest introvertsemad inimesed suhtlevad teistega vähem, kuid seos oli siiski nõrgem kui arvata võinuks.

Ülejäänud kolme Suure Viisiku omadusega üksildusel märkimisväärset seost ei ilmnenud.

Kokku aga seletavad Suure Viisiku isikuomadused inimese üksildustunnet üsna täpselt 50 protsendi ulatuses. Ülejäänud osa tuleneb kõigist muudest võimalikest teguritest, mida teadlased ses uuringus ei käsitlenud.

Aga et samalaadne uuring tehti geenivaramu andmete põhjal väiksemas mahus ka umbes kümme aastat tagasi, saavad teadlased nüüd tõdeda vähemalt seda, et isikuomaduste ja üksildustunde vaheline seos on ka ajas üsna püsiv.

Ajakirjas Journal of Personality avaldatud tulemustest järeldub, et üksildustunne ei tulene pelgalt sotsiaalsete kontaktide vähesusest, vaid seniarvatust suuremal määral ka isikuomadustest enestest.

Üksildust tuleb seega käsitleda mitmetahulise nähtusena, mille põhjuslike aspektide parem tundmine aitab seda tõhusamalt ennetada ja leevendada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.