Maailma linnud on jäänud väiksemaks
Aafrikas, Aasias ja Ameerikas elavad linnud on värske teadusuuringu järgi keskmiselt märksa väiksemad kui veel vähem kui sada aastat tagasi.
Rahvusvaheline uuring, mida vedas eest Barcelona Autonoomne Ülikool, jõudis tõdemusele, et ajavahemikus 1940 kuni 2020 on uuringus käsitletud piirkondades lindude keskmine kehamass vähenenud kuni 72 protsenti.
Uuring toetub kümnes piirkonnas elavate inimeste, sealhulgas põliselanike kollektiivsele mälule.
Álvaro Fernández-Llamazares ja ta kolleegid küsitlesid enam kui 1400 inimest ja said neilt vastuseid 283 linnuliigi kohta. Küsitletavad meenutasid, milliseid linnuliike olid nad enamasti lapsepõlves näinud. Tulemusi kõrvutati praegu teadaolevate linnuandmetega uuringu all olnud piirkondade kohta.
Autorid kirjutavad ajakirjas Oryx, et kõikjal kolme maailmajao kümnes paigas võis märgata ühesugust mustrit: suurt kasvu linnuliikide arvukus on seal kahanenud ja asemele on tulnud väiksemat kasvu linnuliigid.
Kui 1940-ndatel aastatel oli neis paigus kohatud linnuliikide keskmine kehamass rohkem kui 1500 grammi, siis 2020-ndateks aastateks on see näitaja langenud keskmiselt 535 grammini.
Autorite arvates võib see tähendada, et eelkõige just suuremat kasvu linnud, kes võivad väiksematest enam kannatada jahipidamise, elukohakao või taristuarenduse tõttu, on neilt aladelt kadunud.
Teisalt osutab tulemus, et muutused eri linnuliikide arvukuses, mida teadlased on tavapärastes uuringutes täheldanud, võivad tugevalt kajastuda ka rahva keeles ja meeles.
Teadlaste sõnul peakski ehk loodusteadusliku ja rahvapärimusliku lähenemise vahel linnuteadmusele olema senisest rohkem teineteist tunnustavat ja austavat dialoogi.
Suuremakasvuliste lindude vähemaks jäämine ei ole ainult looduskaitse alane mure, vaid see võib olla ka kultuuriline kaotus, sest lindudel on peale ökoloogilise rolli oma osa ka maailma rahvaste traditsioonides, kultuurimälus ja identiteedis.
Pildil on hõbehaigur.
