See, et talvine lindude toitmine linde ellujäämisel ja sigivusel aitab, on levinud teadmine. Paraku kaasneb lisatoitmisega haiguste levi, rändest loobumine ja ökoloogia muutus (vt siit). Vähem on uuritud, kas ja kuidas sõltub lisatoitmisest kogu piirkonna talilinnustik, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Uues uuringus loendas rühm Poola teadlasi linde Ida-Poola 170 külas ning pani kirja kõik vaadeldud linnud, lisatoitmise kohad ja neid külastavad linnud. Kokku loendati 9417 lindu. Vähemalt üks lisatoitmiskoht oli 74 protsendil küladest. Kui toitmiskohtades kohati 20 liiki linde, siis mujal piirkonnas 46 liiki. Seejuures ei leidnud liiki, keda oleks kohatud ainult toitmiskohas.

Toitmiskohtades oli linde rohkem, kuid nende hulk sõltus lumikatte paksusest ja kodulindude pidamisest: mida paksem lumi ja rohkem kodulinde, seda mitmekesisem oli linnustik. Selgus ka, et majapidamise kaasaegsusel ehk sellel, kas koduloomi peeti laudas või kuuris vs. näiteks garaažis, on linnustikule väike mõju.

Kõige suurem mõju lindude liigirikkusele ja arvukusele oli maapinnale pandud lisatoidul, väikseim pekitükil. Külades oli ka klassikalisi toidumaju, torukujulisi seemnetega toidumaju, rasvapalle jmt.

Siiski oli toitmiskoha juures linnukooslus sarnane mujal külas kohatuga. See viitab, et lisatoit soodustab tavaliste lindude, näiteks koduvarblase ja rasvatihase koondumist ega soosi linnustiku mitmekesisust. Toitmiskohtades leidus vaid 14 protsenti lindudest ehk vähem kui pool kohatud liikidest. See viitab, et lisatoit võib näida lindudele atraktiivne, kuid ei ole enamikule siiski oluline.

Autorid järeldavad, et talvine lisatoit ei leevenda elupaiga vähest mitmekesisuse mõju, mida pakuks poollooduslik külamaastik – hekid, puuviljaaiad ja puudesalud. Linnurikkusele on olulised ka väiketalud.

Lindude talvine toitmine meelitab toitmiskoha juurde linde, kes on niikuinii külas olemas. Samas ei paku see toitumisvõimalust teistsuguse toitumisvajadusega liikidele: näiteks pöialpoisile ja porrile. Küll aga võib maakohtades lisatoitmine leevendada äärmusliku ilma, olgu siis pakase või tugeva lumesaju mõju lindude hakkamasaamisele. Linnakeskkonnas võib autorite hinnangul lisatoidu roll siiski olulisem olla, kuna seal looduslikku toitu napib.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Environmental Management.