Linnalinnukeste elu on ka korralikuma pakase korral kergem kui metsas elavatel lindudel. Väiksemad linnuliigid nagu tihased või varblased tulevad talveks linnalähistelt aladelt asulasse. Linnas on alati tiba soojem ja tiivuliste suured sõbrad inimesed toidavad lahkelt. Lindude toitmisele peaksid aga pigem mõtlema maainimesed.

"Linnalinnud saavad ise hakkama, nad suudavad leida neid kohti, kus on toitu. Esiteks on ka linnas neid toitjaid rohkem. Toidumaja üles leidmine ei ole suur probleem, lendad vasakule, lendad paremale, ühel hetkel ikka koperdad mõne toidumaja otsa. Aga metsas seda luksust ei ole ja seepärast loodusmaastikul lindudele appitulek on täiesti mõistetav, aga see ei tähenda, et neid peab arutult palju toitma, nii et tihane on kevadeks nagu nuumsiga. Natuke teine lugu on veelindudega, nende toitmisest paluvad hoiduda nii ornitoloogid kui ka keskkonnaamet. Eriti halb on linde toita saiaga, see lihtsalt ei ole linnu toit," rääkis linnuökoloog Marko Mägi.

Anne kanal on Tartus üks nendest kohtadest, kus talvel veelindudel meeldib olla. Mõnekümne minuti jooksul on päris palju inimesi käinud siin linde toitmas ja kui nendelt küsida, et miks te seda teete, ütlevad nad, et keegi teine ju ei toida.

"See rikub ära lindude rändeinstinkti, et kui linnul on kohapeal talvisel perioodil ka toitu võtta, siis ta ei lähegi rändele ja jääb siia. Siin see toitmine, kui katkeb siis ei ole ta enam elujõuline. Teine põhjus on see, et linnud hoiavad looduses üldiselt distantsi, kuna neil on territooriumid, kus nad toitu otsivad. Aga kui neid toita ühes kindlas kohas, siis nad kogunevad suuremasse rühma ja kaovad ära piirid. Selles rühmas hakkavad jõudsamalt liikuma ka haigused," lausus keskkonnaameti vee-elustiku osakonna juht Tanel Türna.

Hetkel on ka Eestis tõusval levikul linnugripp.