Rühm USA teadlasi süstis hiirtele kaks korda nädalas kolmest informatsiooni-RNA molekulist ehk mRNA-st koosnevat segu. Sedasorti molekulidel põhinesid ka koroonakriisi ajal kiirkorras kasutusloa saanud uuenduslikud vaktsiinid. Nüüd ilmunud uuring näitas, et mRNA-segu noorendas eakamate hiirte immuunsüsteemi, vahendab Nature News.

Töörühm ise loodab, et nende leid võimaldab tõhustada nii vaktsiine kui ka vähiravi. Nimelt ilmnes, et mRNA-segu toetab immuunsüsteemi T-rakke. Nende töö on haigustekitaja tuvastada ja aidata nakatunud rakud hävitada. Mida vanemaks inimene aga saab, seda vähem suudab tema keha T-rakke toota ja seda jõuetumaks muutuvad olemasolevad rakud. 

T-rakkude vananemine seletab osaliselt, miks ei kaitse vaktsiinid mõnikord vanemaid inimesi nii hästi kui nooremaid. Samuti võib selguda, miks n-ö immuunsüsteemi kasvajate kallale ässitav vähiravi ei pruugi vanemal inimesel tõhus olla, osutab uuringuga mitte seotud Hispaania riikliku teadusnõukogu immunoloog Maria Mittelbrunn. 

Hääbuv T-rakkude immuunsus on seotud ka pikaajalise põletikuga, mis omakorda seostub paljude vanusest tingitud hädade, sh südame-veresoonkonna haigustega. Mittelbrunni sõnul kuuluvad T-rakud nende rakkude hulka, mis vananedes enim muutuvad. Seetõttu usub ta, et just nende n-ö noorendamisel oleks tervisele väga suur mõju.

T-rakud sihikul

T-rakke toodetakse luuüdis. Sealt liiguvad need väikesesse, harknäärme-nimelisse elundisse küpsema. Harknäärmes õpivad rakud, kuidas haigustekitajaid, sh baktereid ja viiruseid, ära tunda ja surmata. Samuti õpivad T-rakud, kuidas keha enda tervete rakkude ründamisest hoiduda.

Inimese vananedes harknäärme talitlus aga hääbub: see kahaneb ja asendub rasvkoega. Uuringu autori, Saksa vähikeskuse hematoloogi ja onkoloogi Mirco Friedrichi sõnul on varem püütud harknäärme vananemist tagasi pöörata. Olenemata sellest, kas selleks kasutati hormoonravi või midagi muud, on senised katsed tema sõnul läbi kukkunud. 

Nüüd otsustasid Friedrich ja kolleegid läheneda probleemile teise nurga alt. Selmet otseselt harknääret mõjutada, võtsid nad sihikule T-rakud. Selleks annustasid nad oma eksperimentaalset ravi hiirte maksa. Enamik T-rakke paikneb Friedrichi sõnul veres. Kogu inimese veri liigub aga läbi maksa.

Alustuseks kirjeldas töörühm, kuidas mõjutavad vananevad T-rakud hiirte tervist. Selleks panid nad kirja, millised geenid eri vanuses hiirtel avalduvad ja millisel määral, ning kaardistasid molekulaarsete signaalide liikumisradu: alates äsja ilmale tulnud loomadest kuni umbes 20 kuu vanuste eakate ja haprate hiirteni.

Saadud andmetest noppis töörühm välja kolm valku, mis paistsid T-rakkude vananemist enim mõjutavat. Järgmiseks valmistasid nad neid valke kodeerivad mRNA molekule laboris ja pakendasid need rasvakapslitesse, mis meenutasid maksa kogunema kippuvaid rasvaosakesi. Töörühm süstis selliseid rasvakapsleid umbes 16 kuu vanustele hiirtele. Inimese eluaastates oleks uuritud hiired kas hilistes viie- või varastes kuuekümnendates eluaastates.

Võrreldes kontrollrühma hiirtega, kes rasvakapsleid ei saanud, tootis uuritud hiirte keha rohkem T-rakke. Samuti reageeris nende keha tugevamalt vaktsiinile ja muudele T-rakke vähi vastu n-ö üles ässitavatele ravimitele. Kui teadlased enam hiirtele oma mRNA-ravimit ei annustanud, kadus enamik selle kasulikku mõju ära.

Friedrichi sõnul on vaja teha palju täiendavaid uuringuid, enne kui uue ravi töökindlust võiks hakata uurima inimeste peal. Samas peaks sihikule võetud kolm valku mängima tema sõnul inimkehas sarnast rolli kui hiirtel.

Uuringuga mitte seotud Malaghani meditsiiniuuringute instituudi immunoloogi Michelle Lintermani sõnul on tulemus paljulubav. Uuring toetab tema sõnul mõtet, et immuunsüsteemi saab taastada. T-rakkude vananemine pole tema sõnul n-ö kivisse raiutud, vaid juhitav protsess. Niimoodi mõeldes ja tegutsedes on Lintermani sõnul võimalik tagada inimestele vanemas eas parem elu.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature.