Uue uuringu autorid vaatasid läbi 23 jõuka riigi ja väikese suremusega riigi rahvastikuandmed 20. sajandist. Nad kombineerisid ajaloolisi andmeid kuue ennustava mudeliga. Eeskätt ennustas töörühm aastatel 1939–2000 sündinud inimeste oodatavat eluiga, vahendab ScienceAlert.

Andmete analüüs näitas, et oodatava eluea kasv on juba praegu märkimisväärselt aeglustunud. Lähimas tulevikus pidurdub oodatava eluea kasv veelgi. Eluea pikenemisele piltlikult öeldes seina siiski ette ei tule ja seda näeb mõnevõrra ka tulevikus – küll aga jääb edasine eluea kasv senisest umbes poole aeglasemaks.

Töörühm soovitab nii inimkonnal tervikuna kui ka igaühel oma elule mõeldes jääda tulevikuootustes realistlikuks. Uuringu ühe autori ja Max Plancki rahvastiku-uuringute instituudi demograafi José Andrade sõnul ennustasid mudelid, et näiteks 1980. aastal sündinud inimesed ei ela keskmiselt 100-aastaseks. Selle verstapostini ei jõua tema sõnul ka ükski teine uuringus vaadeldud vanuserühm.

Andrade sõnul on oodatava eluea kasvu taltumine seotud seniste saavutuste eripäraga. Siiani kasvas oodatav eluiga eeskätt tänu sellele, et laste suremust suudeti oluliselt vähendada. Sellele aitasid kaasa näiteks hea arstiabi ja edusammud rahvatervis. Kuna jõukates riikides on  üldjuhul need madalal rippuvad viljad juba käes, pole seal oodatava eluea osas enam suurt arenguruumi.

Kui uusi läbimurdeid ei tule...

Täpsemalt nähtus ajaloolistest rahvastikuandmetest, et aastatel 1900–1938 sündinutel kasvas oodatav eluiga jõukates riikides iga põlvkonnaga umbes 5,5 kuud. Aastatel 1939–2000 sündinutel pikenes oodatav eluiga aga iga põlvkonnaga 2,5–3,5 kuud. Töörühma hinnangul on see märkimisväärne vahe.

Inimeste oodatav eluiga on riigiti erinev ja sõltub paljudest teguritest. Arenenud riikides jääb see aga praegu keskmiselt 80 eluaasta kanti. Lähemas tulevikus see jõukates riikides uuringu autorite sõnul väga kiiresti enam ei kasva.

Uuringu kaasautori ja Wisconsin-Madisoni Ülikooli rahvastikuökonomist Héctor Pifarré i Arolase sõnul eeldaks inimeste eluea kiire kasv uusi suuri tervisega seotud läbimurdeid. Kui neid enam ei tule, ei saa korduda ka 20. sajandi algust iseloomustanud oodatava eluea kiire kasv – isegi mitte siis, kui täiskasvanute suremus väheneks kaks korda ennustatust kiiremini.

Töörühma sõnul on oodatava eluea põhjuste uurimine kasulik mitmel moel. Ühest küljest saab see aidata poliitikakujundajatel kavandada paremini riikliku tervishoiusüsteemi ülesehitust. Teisest küljest võimaldab see teha igal lugejal läbimõeldumaid pensioni kogumise otsuseid. Samas on teada, et eluea pikkus sõltub veel paljudest asjaoludest: näiteks inimese kehalisest aktiivsusest ja rannikul või sisemaal elamisest.

Uus uuring näitab autorite sõnul, et iga inimese isiklikku eluiga mõjutavad tegurid toimivad lõpuks palju suuremal skaalal. Samuti võib uuring anda vihje, milliseid küsimusi peaks rohkem uurima või tervishoiuvaldkondi edendama, et inimeste eluiga jätkuvalt pikeneks.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.