Neandertallased võisid nüüdisinimestes lihtsalt lahustuda
Nüüdisinimene ja neandertallane elasid tuhandeid aastaid sõbralikult või mõnikord ehk veidi vaenulikultki kõrvu, kuid nüüd on neandertallane kadunud ja ainult nüüdisinimene alles. Miks nii?
Itaalia ja Šveitsi teadlased käivad välja idee, et neandertallaste kadumist võiks seletada puhtalt nende geeniinfo lahjenemisega nüüdisinimestega segunemisel.
Neandertallased kujunesid välja umbes 400 tuhat aastat tagasi Euraasias ja olid siin valdavaks inimvormiks kuni nüüdisinimeste saabumiseni umbes 40 tuhat aastat tagasi.
Andrea Amadei Rooma Tor Vergata Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et neandertallaste ja nüüdisinimeste asurkond sulandusid ajapikku lihtsalt ühte, kuid nii, et nüüdisinimese geeniinfo jäi mäekõrguselt ja mandrilaiuselt domineerima.
Tänapäevalgi on inimeste genoomis märgata kunagiste teiste inimliikidega segunemise jälgi, sealhulgas neandertallastega.
Amadei ja ta kaaslased koostasid arvutimudeli, mis simuleeris seda, kuidas kahe asurkonna segunemine nüüdisinimeste korduvate migratsioonilainete saabudes võis kulgeda.
Mudel näitas, et ka väikesearvuliste lainetena Euraasiasse saabunud nüüdisinimkond võis suuta oma geenid kahe-kolmekümne tuhande aastaga segapopulatsioonis domineerima saada.
Autorid väidavad, et tulemus on tegelikult kooskõlas ka teada oleva arheoloogilise ja geneetilise materjaliga.
Nad ei väida, et nende seletus annabki tingimata ainsa põhjuse, miks neandertallased maamunalt kadusid, kuid kinnitavd, et puht-matemaatiliselt oleks ka geenilahjenduse ainupõhjuslus täiesti võimalik.
Teiste võimalike põhjustena on aja jooksul välja pakutud näiteks neandertallaste kibedat ressursikonkurentsi nüüdisinimestega, nüüdisinimestelt saadud haigusi, keskkonnamuutusi või looduskatastroofe.
Küllap on paljud neistki seletusist matemaatiliselt võimalikud, nii et küsimus jääb praegu kahtlemata veel lahtiseks edasi.
