Rohumaad ja põõsastikud katavad ligi 40 protsenti maismaast ning mängivad olulist osa toidutootmises, elurikkuse hoidmisel ja süsiniku sidumisel. Nende ökosüsteemide stabiilsus on seetõttu äärmiselt oluline nii looduse kui ka inimühiskonna jaoks. Sagenevad äärmuslikud põuad võivad aga viia nende ökosüsteemide järsu ja pöördumatu kahjustumiseni. 

Põud ehk olukord, kus sademeid on pikema aja jooksul väga vähe või neid ei esine üldse, on sage ja mõjuvõimas häiring paljudes maismaa ökosüsteemides. Enamik põudasid on lühiajalised ja mõõduka intensiivsusega, ent loodust laastavad enim need, mis kestavad mitu aastat ja on piirkonna pikaajalise kliimanormiga võrreldes äärmuslikud. Viimastel aastakümnetel on sellised kestvad ja rängad põuad kliimamuutuste tõttu üha sagedasemad. 

Eestis mäletavad paljud inimesed hästi 2018. aasta põuda. Rohukasv oli toona nii vilets, et talunikud ei suutnud oma tavapärastelt heinamaadelt varuda talveks piisavalt loomasööta. Tollal päästis siinseid kariloomi luhtade pärandniitudelt saadud hein. Uue uuringu järgi võivad ka looduslikud ja pärandniidud olla nüüd ise sademetevaegusest ohustatud.

Äärmuslik põud jätab hätta taimed ja nendest sõltujad

Hiljuti avaldatud rahvusvahelise põuakatse teadusvõrgustiku (International Drought Experiment) uuring näitas, et äärmuslik ja pikaajaline põud võib põhjustada rohumaade ökosüsteemides seninägematuid kaotusi. Üle 170 teadlase 28 riigist, sealhulgas Eestist, kasutas uuringuks sama metoodikat kuuel mandril. Nad vähendasid 74 rohumaal ja põõsastikus sademete hulka, et luua kord sajandis esineva raskusastmega põuda meenutav olukord.

Selleks katsid teadlased üheksa ruutmeetri suurused uurimisalad läbipaistvate kaldus rennidega, mis osa alale langevast vihmast eemale juhtis. Kuna aastati sademete hulk varieerub, loeti rängaks põuaks aastaid, kui lisaks katse mõjutustele oli sademeid alla pikaajalise keskmise. Märjemaid aastaid loeti rennidega katsealal mõõdukaks põuaks.

Tulemustest nähtus, et mõõduka põua korral suudavad ökosüsteemid edasi toimida. Kui üks taimeliik põua tõttu hästi ei kasva, saavad teda asendada teised, kes taluvad kuiva ilma paremini. Äärmusliku põua korral muutub olukord aga märkimisväärselt. Neljanda järjestikuse ränga põua-aasta lõpuks oli taimede kasv katsealadel langenud keskmiselt 2,5 korda võrreldes esimese katseaastaga. Põua raskusaste ja kestus võimendasid üksteist, mõjudes taimede kasvule eriti laastavalt.

Taimed on ainsad eluvormid, kes suudavad päikeseenergiat salvestada nii endale kui ka teistele organismidele. Mitmed taimeliigid ei suuda äärmuslikku põuda aga üle elada. Kui nende kasv põua tõttu kiratseb, kannatab selles kohas kogu loodus, sest taimede kadumisega on hukule määratud ka neist sõltuvad putukad, seened ja bakterid.

Eestit ohustavad tulevikus kevadised põuad

Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel on eelmainitud uuringu tarbeks juba kümnel aastal andmeid kogunud Elva piirkonnas asuvalt katsealalt, mis oli mitmel aastal ränga põua tunnistajaks. Rohttaimede kasv niidul küll vähenes, kuid pöördumatuid muutusi veel ei ilmnenud.

"Ilmselt on Elva katseala veel üsna elurikas, mis mõjub kliimamuutuste suhtes justkui kindlustuspoliisina ja hoiab ka halbadel aegadel ökosüsteemi üleval," ütles Pärtel. Tema sõnul ongi just elurikkuse soodustamine parim viis Eesti looduslike kooslusi tulevikuski toimivatena hoida.

Kliimateadlased on leidnud, et tulevikus võib Eestis sademete hulk küll kasvada, aga sademete sagedus muutub praegusest ebaühtlasemaks. Nii võivad vahelduda üleujutused põudadega ja lumikatte vähenemine suurendab eriti just kevadiste põudade ohtu. 

Hiljuti kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö Elisabeth Prangel, kes näitas, et põudadel on eriti halb mõju Eesti rohumaade ämblikele, kes on parimad looduslikud taimekahjurite ohjajad. Ämblike olemasolu võimaldab piirata kahjuritõrjemürkide kasutamist meie põllumajanduses, mis omakorda aitab säästa raha ja keskkonda.

Taimede ja nendega seotud organismide hea käekäik on inimesele oluline, sest need aitavad hoida ökosüsteemi toimimas. Hästi toimiv ökosüsteem pakub aga inimesele mitmesuguseid looduse hüvesid alates toidust, puhta vee ja õhu tagamisest ning jäätmete lagundamisest kuni vaimse ja füüsilise tervise toetamiseni. 

Pärtel tõdes, et saadud teadustulemused on üliolulised ökosüstemide võimalikult hästi säilitamiseks. "Tulemused näitavad pikaajaliste ökosüsteemi uuringute tähtsust ning ökoloogide üleilmse koostöö olulisust. Üleilmselt koordineeritud katse suudab veenvalt näidata kliimamuutuste ohtlikkust ökosüsteemidele," seletas ta.

Töörühma uuring avaldati ajakirjas Science.