Uitmõtted käivitavad loomingu
Päris paljudel inimestel, mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel, on tänapäeval aktiivsus- ja tähelepanuhäire, ATH, mida iseloomustavad keskendumisraskused, impulsiivsus ja hüperaktiivsus.
Selline häire võib olla inimesele endalegi omajagu ebamugav taluda, kuid teisalt, mitte ainult häda, viletsust ja toimetulekuraskusi ei too ta kaasa. Sel häirel on ka oma hea külg, tihtilugu kasulik ja mõnikord meeldivgi.
Teadlased tõdevad, et ATH-inimeste püsitu tähelepanu annab häid võimalusi loomingulisuse avaldumiseks.
Han Fang Madalmaadelt Radboudi Ülikoolist ja ta kolleegid on teinud kaks uuringut, kaasates neisse kokku 750 inimest, ATH-diagnoosituid ja kontrollisikuid, Mandri-Euroopast ja Suurbritanniast.
Mõlemas uuringus osalenud ATH-inimestel esines ootuspäraselt sagedasi tähelepanufookuse nihkeid, ja mida tugevamad olid ATH-sümptomid üleüldse, seda sagedamini teatasid need inimesed ka juhtumitest, kus neil mõtted läksid käsiloleva ülesande juurest mujale.
Ka selline mõtete uitama minek sisemiselt ajendatud radadele on ATH-le väga tüüpiline. Mõtted võivad seejuures hajuda nii spontaanselt kui ka inimese teadlikul otsusel.
Fang ja ta kaaslased testisid ka inimeste loomingulisust, paludes neil näiteks loetleda, millistel harjumuspäratutel viisidel võiks kasutada tavalisi igapäevaelust tuntud esemeid.
Selgus, et mida rohkem esines inimesel ATH-jooni nagu tähelepanu hajumist, tormakust ja kärsitust, seda paremini tal loomingulisuse test läks.
Huvitaval kombel näitasid mõtete teadlikult uitama laskjad üles veelgi suuremat loomingulisust kui need, kellel tähelepanu hajumine oli pigem isekulgev nähtus.
Fang tegi uuringutest ettekande Amsterdamis toimunud neuropsühhofarmakoloogiakonverentsil.
Tema sõnul tasuks ATH-joontega inimestele välja töötada koolituskursusi, kus neid õpetataks oma uitmõtteid ja spontaanseid ideid tõhusamalt ära kasutama.
Kui kõik need terased mõtteuiud kinni püüda ja korrapärastada õnnestuks, küll võiks sellest siis inimkonnale kasu tõusta!
