Kaks teadlast on nüüd asja uurinud ja arvutil mudeldanud ning pakuvad välja oma arusaama.

Emily Coco Portugalist Algarve Ülikoolist ja Radu Iovita Ameerika Ühendriikidest New Yorgi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Plos One, et neandertallased liikusid tõenäoliselt peamiselt jõeorge pidi ja tegid seda ajal, mil kliima oli soojem.

Tõenäoliselt läbisid nad aegamööda itta levides umbes 3000 kilomeetrit vähem kui 2000 aastaga. Seda võib asjaolusid arvestades pidada üsna kiireks levikuks.

Coco ja Iovita püüdsid oma mudelis taastada omaaegseid jõgesid, liustikke ja kliimat, et leida kõige tõenäolisemad rändeteed.

Uudne oli see, et nad lasid mudelil simuleerida ka üksikute neandertallaseisendite võimalikke elupaigavaliku otsustusi. Seesugust agendipõhist mudeldamist on inimese ja loomade rännete uurimiseks varem kasutatud, kuid neandertallaste puhul mitte.

Mudel näitas, et rändeaeg oli arvatavasti umbes 125 tuhat aastat tagasi või 60 tuhat aastat tagasi, aga võib-olla mõlemal korral.

Võimalikke teid, kuidas neandertallased Altai mägedesse jõudsid, oli mitmeid, kuid kõik need kulgesid suhteliselt põhja poolt, üle Uurali mägede.

Väärib tähelepanu, et oma rändel said neandertallased üsna kindlasti kokku denisi inimestega, keda mõningais teele jäänud paigus juba elas. See tähelepanek on kooskõlas tõigaga, et neandertallasi ja denislasi tundub geeniuuringute põhjal olevat omavahel ka segunenud.

Geeniandmete põhjal ongi varem juba enam-vähem samasuguseid rändeteid neandertallastele välja pakutud. Aheoloogilisi tõendeid on seni jäänud napiks, aga Coco ja Iovita arvutimudel annab Uurali-ülese ränderaja ideele nüüd tuge juurde.

Kaardil on Emily Coco ja Radu Iovita koostatud arvutimudeli näidatud neandertallaste rändeteede piirkonnad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.