Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Elen Vettus märkis saates "Vikerhommik", et üheks kõige olulisemaks mõjutajaks olnud oma haigusest rääkida julgenud avaliku elu tegelased. Eriti palju on tema sõnul aastatega muutunud meeste suhtumine, mille puhul mängis tema hinnangul tähtsat rolli hiphopmuusiku Revo Jõgisalu surm. "Mehed tulid seepeale kontrolli. Diagnoosime siis varajasi melanoome, mis tähendab, et see haigus sai väga varakult avastatud ja tervistumine oli (paljudel juhtudel) täielikult võimalik," meenutas vähiarst.

Melanoomi tekkepõhjused pole konkreetsete juhtumite puhul alati üheselt selged. "Ega me päris tekkepõhjust tegelikult ei tea. Riskirühmas on aga inimesed, kellel on heledam nahk ja rohkem sünnimärke. Nad peaksid päikesest ja solaariumist absoluutselt 100 protsenti eemale hoidma," rõhutas Vettus. Võtmerolli mängib siinkohal kokkupuude ultraviolettkiirgusega, eriti ohtlik on intensiivne päikesevalgus. Nõnda tuleks olla eriti ettevaatlik näiteks soojale maale reisides.

Vähiarst rõhutas, et melanoom ei teki üleöö. Haigestumisriski võivad kasvatada ka lapsena või nooruseas saadud päikesepõletused. "Arvan, et iga eestlane on Eesti suvel saanud endale mõne vähemalt mõne päikesepõletuse. Tasub meeles pidada, et ükski vähk ei teki kohe. Selle taga on elu jooksul saadud muutused rakkude DNA-s, mutatsioonid ja siis hakkab see pahaloomuline rakk vaikselt kasvama," selgitas Vettus.

Nõnda võiks Vettuse sõnul iga Eesti inimene vähemalt korra elus laskma oma sünnimärgid spetsialistil üle vaadata. Kontrolli sagedus sõltub aga individuaalsetest riskiteguritest. Inimestel, kellel on palju sünnimärke, võiks külastada arsti kord aastas või sagedamini, kui mõni neist vajab jälgimist. Väga väheste sünnimärkidega inimesel piisab harvemast kontrollist, ent valvsust ei tohi nemadki kaotada.

Diagnostika seisukohalt on melanoomil võrreldes teiste kasvajatega üks suur eelis. Kuna kasvaja tekib sageli nahapinnal nähtavates pigmentrakkudes, saab seda õigeaegselt märgata. "Kui inimesed käivad kontrollis oma sünnimärkide – oma neevuste – kontrollis, siis seda haigust on võimalik varakult avastada ja täielik tervistumine on võimalik. Me näeme seda oma igapäevapraktikas," lisas vähiarst.

Onkoloogi vastuvõtule jõuavad inimesed alles pärast diagnoosi. Eestis on aga olemas süsteem, mis võimaldab murettekitava sünnimärgi kiiret hindamist ka nahaarsti külastamata. "Saab minna teatud perearstikeskustesse, kus tehakse sinu murettekitavast märgist pilti ja seda hindab siis spetsialist. Sa saad selle vastuse üpris kiiresti," sõnas Vettus.

Vähiarsti sõnul on tegemist tõhusa süsteemiga. "Aastad on näidanud, et tegelikult see statistika on väga hea. Inimeste teadlikkus on tõusnud, nad teavad, milliste märkidega minna kontrolli ja tänu Dermtestile on Eestis ka väga palju varajasi vähke diagnoositud," lisas Vettus.

Õuesolek pole saatanast

Elen Vettus rõhutas, et vähiarstid ei soovi päikese nautimist ära keelata."Õuesolek kindlasti ei ole saatanast ja õues ma soovitan olla. Kõike tuleb aga võtta mõistlikult: mitte tõesti olla rannas ja ennast igalt küljelt päevitada, vaid nautida õuesolekut päikesekaitsekreemiga, riietega, prillid, müts. Eriti oluline on kaitsta lapsi. Kui vanemad teevad seda juba väikesest peale, siis tegelikult neile jääb see kuhugi mällu ka," arutles onkoloog.

Positiivsena on tema sõnul viimastel aastatel on muutunud ka esteetilised arusaamad. Päevitunud jume pole enam sama ihaldusväärne kui varem ja noored on hakanud rohkem väärtustama oma loomulikku nahatooni. "Oma loomulik nahatoon on moes. Kui vanasti käisid noored palju solaariumis ja taheti pruun olla, siis täna me näeme seda aina vähem – tahetakse ikkagi olla oma loomuliku nahavärviga," sõnas Vettus.

Vaatamata muutustele ühiskondlikes hoiakutes, on tema sõnul septembrist jõustuv uus rahvatervishoiu seadus siiski tervitatav. Naha- ja vähiarstide jaoks kauaoodatud muudatusena keelatakse sellega alaealistel solaariumi külastamine.