Nahk on inimese suurim organ, kuid sageli mõtlevad inimesed sellest alles siis, kui see hakkab sügelema, punetama või valutama. Dermatoloog Ama Lehtmetsa sõnul on nahk aga märksa enamat kui lihtsalt keha kattev kiht: see on keerukas ja aktiivne elund, mis peegeldab nii väliskeskkonda kui ka organismi sisemisi protsesse.

"Nahk on kõige suurem organ ja see kaitseb kõiki teisi organeid. Nahk ei ole lihtsalt materjal, vaid seal toimub väga palju protsesse," ütles Lehtmets Vikerraadio saates "Huvitaja".

Tänapäeva meditsiin tunneb neid mehhanisme üha paremini. "Teadlased on üsna täpselt selgeks teinud, mis toimub nahas, kui nahk on liiga kuiv, kui seal on põletik või mis toimub erinevate nahaiguste puhul," selgitas ta. Just see teadmine on võimaldanud välja töötada tõhusamaid ravimeid.

Nagu kogu organismi, mõjutab ka nahka elustiil ja toitumine. Erinevalt siseorganitest puutub nahk aga pidevalt kokku väliskeskkonnaga. "Nahka mõjutab tegelikult väga palju meie elustiil ja see, mida sööme. Naha puhul on aga see eripära, et ta puutub kokku väliskeskkonnaga ja väliskeskkonnas on väga palju selliseid faktoreid, mis ei mõju hästi," sõnas ta.

Külm, tuul, kuumus, liigne pesemine, kemikaalid ja vale hooldus võivad nahka kuivatada ning kahjustada. Kui inimesel on geneetiline eelsoodumus kuivaks nahaks, võib see viia ka põletikuliste haiguste tekkeni. "On inimesi, kellel on näiteks geneetiline iseärasus, et nende nahk on pealaest jalatallani kuiv," märkis dermatoloog.

Talv ja käteprobleemid

Külmal aastaajal muutub enamiku inimeste nahk kuivemaks, eriti piirkondades, mis on otseses kontaktis külma ja tuulega. Laste nahk on seejuures tundlikum kui täiskasvanute oma.

"Sügisel, kui temperatuur langeb, läheb kõikide inimeste nahk kuivemaks ja nendel, kellel on soodumus, võib see viia naha tõsisemate probleemideni," ütles Lehtmets.

Klassikaline näide on käeselgade kuivus, mis võib areneda punetavaks ja sügelevaks dermatiidiks. Raskematel juhtudel tekivad valulikud lõhed. "Nahk on lihtsalt niivõrd kuiv, et ta liikuvates piirkondades rebeneb. Valusad lõhed vajavad vahetevahel juba arstiabi," lausus ta.

Ennetuseks soovitab dermatoloog kanda külmaga kindaid ning kasutada kätekreemi pärast igat kätepesu. Päevasel ajal peaks kreem olema hästi imenduv, õhtul võib kasutada rasvasemat toodet ja panna ka ööseks kindad kätte, et kreem saaks paremini imenduda.

Apteekides müüdavad tundlikule ja atoopilisele nahale mõeldud kreemid on dermatoloogi hinnangul turvaline valik. "Nende kreemide iseärasus on see, et seal ei ole allergeene, lõhnaaineid ega ärritavaid aineid. Kemikaalide hulk on viidud miinimumini ja need on valitud ohutute hulgast," ütles Lehtmets.

Looduslikud õlid ei pruugi olla ohutumad. "Need taimsed komponendid ei pruugi olla ohutud eriti allergikutele," märkis ta. Lisaks võib nende kvaliteet sõltuda säilitamisest ja toorainest.

Sageli kasutatakse kreemides uureat, mis on looduslik ühend. Seda leidub ka inimese nahas ning see aitab hoida niiskust ja toetab naha loomulikku kaitsebarjääri. Kosmeetikas kasutatakse sünteetiliselt valmistatud uureat.

"Kui seda on väikses koguses, siis on ta niisutaja, aga mida kõrgem on uure protsent, seda rohkem on tal koorivat ja ärritavat toimet," selgitas dermatoloog. Põletikulise naha korral ei pruugi uureaga tooted sobida.

Bassein ja pikk dušš kuivatavad nahka

Pikad veeprotseduurid, eriti külmal ajal, kuivatavad nahka. "Basseinis ja spaas käimisega on kõige suurem probleem see, et vees ollakse kaua aega ja see kuivatab," ütles Lehtmets.

Tundliku nahaga inimesed võivad reageerida ka basseini desinfitseerimisvahenditele. Soovitus on enne ujumist hoolitseda, et nahk oleks heas seisus, ning pärast kasutada pesuõlisid, mis kuivatavad vähem kui tavalised seebid.

Kuiva nahaga inimestel soovitab ta külmal ajal lühendada pesemisaega ning vältida kuuma vett. "Pärast pesemist kergelt niiskele nahale kohe panna sobivat baaskreemi," rõhutas ta.

Lehtmets ei nõustu arvamusega, et regulaarne kreemitamine muudab naha nõrgemaks. "Kui nahk on kuiv, siis teda peab abistama," ütles ta. Samas muutuvad naha vajadused ajas. "Ühel hetkel, kui nahakaitsebarjäär on taastunud, ei vaja ta enam nii rasvast kreemi," märkis ta.

Lisaks välistele teguritele mõjutab nahka ka inimese üldine seisund. "Kui inimene on rõõmus, tal on kõht täis, ta on puhanud ja tegeleb asjadega, mis talle meeldivad, siis ta näeb ise välja ja tema nahk ka kiirgab seda," ütles Lehtmets.