Rahvusvaheline teadlasrühm kirjutab ajakirjas Nature, et hiirtel võib ekseem – kuiv, sügelev ja põletikuline nahk – välja kujuneda juba looteeas. Seda põhjustab ema stress, mis häirib areneva närvi- ja immuunsüsteemi tasakaalu.

Rasedusaegne stress tähendab korduvat kokkupuudet ebameeldivate olukordade või tugeva emotsionaalse pingega. Katsetes tekitati tiinetel emasloomadel stressi ereda valguse abil, mis tõstis lootevees stressihormooni kortikosterooni taset. Sarnast reaktsiooni stressile täheldas uurimisrühm ka inimese lootevees.

Imikuea ekseemi ja täiskasvanutel levinud atoopilise ekseemi vahel leidsid teadlased olulise erinevuse: imikuea ekseem ei ole seotud II tüüpi põletikulise immuunvastusega, mis osaleb ka astma tekkes.

Imikuea ekseemi põhjustab hoopis stressihormooni kõrgenenud tase. Katse näitas, et see häiris immuunvastust ja naha paranemist juhtivate nuumrakkude tööd. Selle tulemusena tekkis hiirepoegadel ekseem ka muidu ohutu nahaärrituse, näiteks õrna kratsimise korral. Väikelastel tekibki ekseem eeskätt paindekohtades – näiteks küünar- ja põlveõndlates –, mis puutuvad pidevalt kokku mehaanilise hõõrdumisega.

Stressihormooni olulisust nuumrakkude talitushäire põhjustamises kinnitasid teadlased kahe katsega. Esimene näitas, et järglaste naha arenguhäireid aitas vältida emaslooma stressihormoonide taseme normaliseerimine. Teine katse osutas, et hiirepoegadel, kellel nuumrakud geneetiliselt eemaldati, ei esinenud ekseemi. Seda isegi juhul, kui emasloomad olid stressi kogenud.

Lisaks leidsid teadlased, et stressist põhjustatud ekseem oli hiirepoegadel ajutine. Pärast sündi asendusid looteeas tekkinud nuumrakud 24 nädala jooksul uutega ning ekseem taandus. Ometi on teada, et varajane ekseem on riskitegur hilisemate allergiliste haiguste, sh astma ja heinapalaviku tekkeks.

Uurijate sõnul näitavad tulemused, et ema rasedusaegne stress ei mõjuta ainult psühholoogilist heaolu, vaid võib jätta jälje ka lapse immuunsüsteemi ja naha tervisesse. Seetõttu on rasedusaegse stressi leevendamine oluline mitte üksnes emale, vaid ka sündiva lapse pikaajalisele tervisele.