Tallinna Tehnikaülikooli professor Tanel Tammet rääkis "Terevisioonis", et seni ei ole tehisaru õpetamise juures olnud kuigi suur abimees. Tema sõnul on küsimus selles, kuidas TI-d edaspidi õppeprotsessi lõimitakse ning õppetööd ümber korraldatakse. Kuna tehisarusüsteemid on võrdlemisi uued ja arenevad pidevalt, on tegemist suure eksperimendiga. "Arvan, et see on oluline – mitte see, et hakkame seda mingil konkreetsel viisil kasutama," ütles ta.

Tammet usub, et õpetajad õpivad tehisaru tõhusalt kasutama kõige varem kümne, võib-olla isegi mitmekümne aastaga. Samas on see vajalik. Vastasel juhul võib juhtuda, et õpilased hakkavad TI-d üha enam iseseisvalt kasutama ning neid ei ole vaja eraldi juhendada.

"Õpetajad vaatavad pealt ning on veidi hämmingus. Neil tekib probleem, sest võime ette kujutada olukorda, kus igal õpilasel on tark abimees, kes teeb tema eest kõik kodutööd ära. Kui telefon on ka kaasas, saab sealt lisainfot otsida ning justkui ei ole vaja ise ülesandeid lahendada. Elu tundub lihtne, aga õpilased jäävad nii rumalaks. Seepärast on küsimus, kuidas me õppetöö ümber korraldame, et tehisarust oleks kasu mitte kahju," selgitas ta. Tammeti sõnul on väljapakutud lahendus selles, et alustatakse kusagilt ning arendatakse edasi vastavalt kogemustele.

Tehisaru puhul on palju räägitud ka privaatsusest ning sellega seotud reeglitest. Tammeti hinnangul ei ole see suur murekoht. "Suured firmad, kes arendavad tehisintellekti, ei tegele massiliselt õpilaste järel luuramise ja nende mõjutamisega. See ei tasu end lihtsalt ära," ütles ta.

Samas näeb Tammet kõige parema lahendusena seda, et tehisaru suudaks iga õpilast individuaalselt juhendada. "Kui on mingid harjutused, kus midagi tuleb hästi välja ja midagi mitte, siis tehisaru saab aru, mis on õpilase tugevused ja nõrkused, ning annaks teada, milliste teemadega tuleks rohkem tööd teha. See oleks nagu personaalne abiõpetaja. Sinna tahame kindlasti jõuda, kuid ma ei usu, et see juhtub sel sügisel. Selleni on veel aega," selgitas ta.

Sellise arenguni jõudmiseks on vaja, et TI koguks õpilaste kohta teavet, sest ilma selleta ei saa see hinnata, mida õpilane oskab või mida ta varem teinud on. "Arvan, et kasu sellest infost on palju suurem kui hirm selle ees, et tehisintellekt teab, mida konkreetne õpilane oskab või ei oska. Ma sellepärast liiga palju ei muretseks," lisas ta.

Esimene suurem probleem Eestis on aga tehisintellekti võimekus eesti keeles. Tehisaru süsteemid ei oska seda kuigi hästi, mistõttu võib Tammeti sõnul tekkida surve kasutada pigem inglise keelt. "Või siis kasutatakse segamini eesti ja inglise keelt, mida nagunii tehakse, kuid tehisaru kasutamine võib suurendada inglise keele osakaalu. Arvan, et see on kõige kriitilisem koht, millega peaksime tegelema. Tuleb leida viis, kuidas TI-süsteeme paremini eesti keelt kasutama panna. Ma ei tea, mis on õige viis, aga seda tuleb uurida ning sellega tuleb tegeleda võimalikult kiiresti. Muidu hakkab see õpetamist segama," rääkis Tammet.

Tema hinnangul on oluline ka see, et õpetamise kvaliteet ei hakkaks TI mõjul kiiresti langema. "Praegu on oht, et õpilased lasevad tehisintellektil enda töö ära teha. Peame mõtlema, kuidas ülesandeid õpilastele anda, arvestades, et neil on kodus tehisaru kasutamisvõimalus," sõnas ta. Selleks, et tehisintellekti rakendamine oleks hariduses edukas, tuleb kõik hoolega läbi mõelda ja katsetada.