Kui heidame pilgu inimkonna kaugemasse minevikku, siis tuleb tõdeda, et esimesed majad, mida inimesed ehitama hakkasid, olid ümara põhiplaaniga.

Nurgelisi maju hakati pea kõigis maailma piirkonndades ehitama alles mitu tuhat aastat pärast ümarmajade tulekut. Miks selline seaduspära kehtib, ei ole teadlastele täpselt teada.

Nüüd aga on Iisraeli teadlased eesotsas Hadas Goldgeieriga Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist avastanud, et kandilistel majadel on siiski palju pikem ajalugu, kui seni arvatud.

Senisesse lihtsasse skeemi paiskab keerukust Kagu-Aasia majade ajalugu. Kagu-Aasia on üks nendest piirkondadest, kus maju hakati ehitama õige varakult ning nüüd tuli välja, et õige pea ehitati ka nurgelisi.

Goldgeier ja kaasautorid tõdevad ajakirjas Archaeological Research in Asia, et arheoloogid kipuvad pahatihti majade kuju kirjeldusi ülearu lihtsustama ning nimetavad ebakorrapärase kujuga majade põhiplaani kas ümaraks või nelinurkseks, sõltuvalt kumb parajasti sobivam tundub.

Goldgeier analüüsis koos kaaslastega 23 Kagu-Aasia paigas teada oleva 118 iidse hoone kuju. Vanim neist oli ehitatud 14 000 aastat tagasi ning uusim 10 000 aastat tagasi.

Selgus, et vanemad majad ei olnud ilmtingimata ümarad. Pigem oli neid väga mitmesuguse põhiplaaniga: tilgakujulisi, D-tähe kujulisi, ebakorrapärase hulknurga kujulisi.

Mõnel neist vanadest majadest leidus ka täiesti täisnurga all kokku puutuvaid seinu, seda tervelt paar tuhat aastat varem kui täisnurksus sai piirkonna arhitektuuris valdavaks.

Üheks nelinurksete majade laia leviku põhjuseks peetakse ajapikku tekkinud taipamist, et nad on ökonoomsemad – neid on lihtsam ruumi raiskamata sisustada ning täiendada juurdeehitustega.

Pildil on ümar hütt Lõuna-Sudaanis.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.