President tunnustas teenetemärgiga paljusid teadlasi

Alar Karis annetas vabariigi aastapäeva eel teenetemärgi 157 inimesele, kelle seas oli mitmeid teadlasi ja haridustegelasi. Esimest korda ajaloos annetati teadlasele Riigivapi I klassi teenetemärk, tunnustuse osaliseks sai molekulaarbioloog Richard Villems.
Richard Villems on molekulaarbioloogia ja külgnevate teadussuundade looja Eestis ning oli Eesti biokeskuse üks loojatest. Praegu peab ta Tartu Ülikoolis populatsioonigeneetika professori ametit. Oma teadustöös keskendub ta molekulaarbioloogiale, molekulaarevolutsioonile ja populatsioonigeneetikale. Erilist tähelepanu on pälvinud tema teaduspublikatsioonid rahvaste põlvnemisest ja rännetest ajaloo eri etappidel, geneetilisest arengust ning sellest, kus ja millal tekkisid erinevad mutatsioonid.
Aastal 1987 valiti Villems Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ning aastatel 2004–2014 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia president. Varasematel aastatel on teda tunnustatud Valgetähe II klassi ja Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Tartu Ülikooli koosluse ökoloogia professor Mari Moora viibis uudistest teada saades Argentinas välitöödel ning ärkas ajavahe tõttu sügavast ööunest. "Olen sellest kõigest nüüd natukene segaduses, aga on ikka hea ja tore tunne, kui niimoodi tunnustatakse," sõnas Moora.
Omajagu üllatunud oli ka Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloog ja kaasprofessor tenuuris Petri-Jaan Lahtvee. "Ma ei oskagi nüüd sellele kohe reageerida. Oleksin ise hakanud selle võimaluse peale nelja-viie aasta pärast mõtlema, sest plaanis on palju suuremaid asju teha. Muidugi on see aga positiivne ning annab hoogu juurde," lisas biotehnoloog.
Järgmise paari aasta jooksul plaanib ta eri tegevuste abil edendada Eesti biotehnoloogia sektorit. "Ühelt poolt koolitame ülikooliga uusi spetsialiste ja insenere, kuid teiselt poolt püüame avaldada mõju ka tööstusele, et Eesti biotehnoloogiatööstus samamoodi kasvaks. Tulemused tulevad mõne aja pärast," sõnas Lahtvee.
Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud koorijuht ja Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õppejõud Triin Koch oli uudist kuuldes täiesti šokis: "Sain sekund tagasi teada. Mul on väga keeruline reageerida, pulss on kõrge ning on imelik olla." Seda, mille eest ta teentemärgi välja on teeninud, ta ise öelda ei osanud. Praegu võtab tema elust kõige suurema osa aga laulupidu: "See täidab kõiki mu päevad, peaaegu hommikust õhtuni. Loodaks lihtsalt selle teekonnaga hakkama saada ja siis vaatame juba edasi!"
Samuti Valgetähe IV klassi teenetemärgiga pärjatud Eesti Kunstimuuseumi arendusdirektor Kersti Tiigi võttis uudis sõnatuks: "Mul üldiselt juttu jätkub, aga seekord võttis küll sõnatuks." Preemia on ta enda sõnul ilmselt välja teeninud kunstisõpruse eest, seda nii kolleegide, sõprade kui ka läbi aegade temaga kunstiväljal tegutsenud kaasvõitlejate eest.
Teema, mis Tiigile igapäevaselt hingele koputab on töö. "Tööd on kogu aeg rohkem kui jõuab teha. Kuna töötan hetkel viie muuseumiga ja suures muuseumis, siis igal pool on unistused natuke suuremad kui jõud kõike ära teha. Aga teeme!" sõnas Tiik optimistlikult.
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini kaasprofessor Piret Kalmus rõõmustas teenetemärgi pälvimisest kuuldes. "Aitäh, suurepärane!" ütles ta. Uudist kuuldes viibis ta parasjagu koosolekul ning pikalt rääkida ei saanud. "Ühe teadlase jaoks on see väga suur tunnustus. See näitab, et inimeste tegevusi märgatakse," tõdes ta siiski.
"Oh, aitäh-aitäh-aitäh, see ka nüüd vanas eas veel," üllatus Tartu Ülikooli loomaökoloogia ja zooloogia emeriitprofessor Raivo Mänd teenetemärgist kuuldes. Tema sõnul hakati teadlasi teenetemärkidega rohkem esile tõstma juba eelmise presidendi ametiajal. "Karis, ülikoolide endise rektorina, jätkab seda traditsiooni nii, et ei saa nuriseda. Teadalasi ikka tunnustatakse ning see on ju väga kena," märkis ta. Võrreldes 30 aasta taguse ajaga, mil Mänd Eestis evolutsioonilse käitumisökoloogia suunaga alustas, on siinsed loomaökoloogid tema sõnul nüüdseks rahvusvaheliselt tuntuks saanud.
Tallinna ja Tartu Ülikoolis töötava arheozooloogi Lembi Lõugase esimene reaktsioon oli uudist kuuldes järgmine: "Kas ma olen tõesti juba nii vana? Teened ja vanus on natuke ju sünkroonis. Igatahes meeldiv üllatus!." Enda sõnul pole ta kunagi varem mõelnud, et ta võiks sellisele autasule pretendeerida.
Lõugase sõnul pälvis ta preemia ilmselt pikaajalise teadus- ja arendustöö eest: "Teadustöös on kindlasti oluline minu väike erialane nišš, millega olen tegelenud kogu teadlaskarjääri jooksul. Arendustöö puhul teaduse infrastruktuuri arendamine ja just luukollektsiooni hoiustamine ja digiteerimine. Need kaks komponenti on kellelegi ehk silma jäänud,".
Asjadest, mis on hingele kripeldama jäänud, tõi Lõugas välja, et endiselt on kirjutamata suurem käsitlus Eesti fauna ajaloost. "Meil on küll varasemaid põhjalikke publikatsioone, aga need on venekeelsed. Eesti avalikkusele suunatud eestikeelset üldkäsitlust veel ei ole. See on kogu aeg kripeldanud. Võib-olla ma pean enne pensionile jääma, kui selle valmis kirjutan," lisas Lõugas.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Gert Jervan pidas tunnustust suureks auks. "Olen dekaani ametis olnud kümmekond aastat ning IT-hariduse vedamine on mul terve selle aja jooksul olnud südameasjaks," sõnas Jervan.
Kuigi tehisaru teeb inimeste eest ära üha rohkem ülesandeid, ei kao vajadus IT-spetsialistide järele tema hinnangul kuhugi. Küll võib olla nende tööprofiil pidevas muutumises. "Inimesed peavad muutuma üha kohanemisvõimelisemaks. Me ei õpeta ega saagi enam ülikoolis õpetada väga spetsiifilisi ja konkreetseid oskusi, vaid õpetama tudengeid õppima, et nad püsiks ajaga kaasas," leidis Jervan.
Teenetemärgi ka paljud teised teadlased ja õppejõud. Teiste seas:
Valgetähe III klass
Krista Fischer – matemaatilise- ja biostatistika edendaja, akadeemik, Tartu Ülikooli professor.
Valgetähe IV klass
Gert Jervan – infotehnoloogiahariduse edendaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor;
Piret Kalmus – veterinaarmeditsiini edendaja, Eesti Maaülikooli õppejõud, Ukraina vabatahtlik abistaja;
Triin Koch – koorijuht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud;
Petri-Jaan Lahtvee – keemik, biotehnoloog, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud; Lembi Lõugas – arheozooloog, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõud;
Mari Moora – ökoloog, Tartu Ülikooli professor;
Raivo Mänd – zooloog ja loomaökoloog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor;
Tiiu Paas – majandusteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor;
Anne Pikkov – illustraator ja graafikadisainer, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud; Kersti Tiik – kunstiajaloolane;
Triin Vihalemm – sotsioloog, Tartu Ülikooli professor;
Valgetähe V klass
Loore Ehrlich – bioloog, loodushariduse edendaja;
Aado Lintrop – rahvaluuleteadlane
Taavi Pae – geograaf, Tartu Ülikooli õppejõud;
Tõnis Saadoja – kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud;
Maire Tuul – alushariduse edendaja, Tallinna Ülikooli õppejõud;
Anne Türnpu – lavastaja, näitleja, Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa