Uuring: õnnelikum kodanik maksab meelsamini makse

Mida rahulolevamad on elanikud oma eluga, seda tõenäolisemalt maksavad nad makse, osutab Eesti teadlase osalusel valminud uuring. Seost võimendavad toimivad institutsioonid ja madal korruptsioonitase. Endiste sotsialismileeri maade seas on Eesti seejuures üks tublimaid, kuid jääb siiski Soomele alla.
"Ida-Euroopa õnnelõhe teemale on pühendatud terveid sümpoosiume ja ajakirjade erinumbreid. Põhiväide on, et peale idabloki kokku varisemist pole näha, et õnnelikkus nendes riikides liiguks lääne tasemele lähemale," ütleb Estonian Business Schooli (EBS) vanemteadur Gaygysyz Ashyrov. Samas on varasemast kirjandusest teada, et eluga rohkem rahul olevad inimesed käituvad sagedamini prosotsiaalselt: näiteks nad annetavad heategevuseks ja panustavad ühiskonna üldistesse hüvedesse.
Ahyrov ja Birckbecki ärikooli vanemlektor Luca Andriani käsitlesid oma uuringus sellise käitumisena ka maksude maksmist. "Sina hoolitsed oma maksurahaga justkui teiste inimeste eest ja tahad, et selle raha eest hoolitsetaks sinu eest," piltlikustab Ashyrov. Ta püstitas kolleegidega hüpoteesi, et õnnelikumad inimesed maksavad meelsamini makse. Seejärel vaatasid nad 28 endise sotsialismimaa elanike 2016. aastal Life in Transition (LITS) küsitluses sel teemal saadud vastuseid. "Meie väide pidas vett – mida rahulolevam sa oma eluga oled, seda tõenäolisemalt maksad sa makse," tõdeb Ashyrov.
Õnn soosib maksumaksmist
Uuringu aluseks olnud küsitluses esitati vastajatele otsekohene küsimus: kas oleksid nõus loovutama osa oma sissetulekust või maksma rohkem makse, kui oled kindel, et seda raha kasutatakse hariduses, rahvatervises, kliimamuutustega võitlemiseks või abivajajate aitamiseks? "Neid nelja muutujat püüdsime hinnata erinevate teguritena ehk inimeste maksueelistustena," meenutab Gaygysyz Ashyrov. Lisaks vaatasid nad üksikisiku tasandi muutujaid, sh vastaja sugu, vanust, usutunnistust, tööhõivet, haridustaset ja koduriigi eripärasid.
"Maksueelistuste puhul õnnestus meil leida positiivne seos elu rahuloluga ja maksumaksmise valmiduse vahel," tõdeb Ashyrov. Lisaks oli näha, et see seos oli sedavõrd tugevam, mida paremini toimisid inimese koduriigis institutsioonid ja mida vähem esines seal korruptsiooni. "Kui võrdleme näiteks Armeeniat ja Eestit, siis Armeenias on institutsioonide kvaliteet märksa madalam kui Eestis. Ehkki inimestel on positiivne seos maksumaksmisega olemas, on see siin tugevam kui seal," kõrvutab vanemteadur.
Institutsioonide kvaliteet on tema sõnul seotud valitsuse usaldamisega. Piltlikult öeldes usaldab Eesti inimene pigem, et valitsus kasutab tema maksuraha nii õiglaselt, tõhusalt ja läbipaistvalt kui võimalik. "Samas näiteks Valgevenes või mistahes teises madala institutsioonide kvaliteediga riigis sa lihtsalt ei usalda valitsust. Sa ei usu, et raha ühiskonda tagasi tuleb," märgib Ashyrov. Sama seos kehtis korruptsiooni kohta – Eesti inimene usaldab näiteks Armeenia või Venemaa elanikust rohkem, et valitsus võitleb korruptsiooniga.
Vanemteaduri sõnul tuleb uuringu tulemusi vaadates siiski arvestada, et eluga rahulolu määratlusel on omad puudujäägid. Küsitluses pidi vastaja viiepallisel Likerti skaalal nõustuma või mitte nõustuma väitega olen oma eluga praegu üldiselt rahul. "Paljud rahulolu-uuringud seisavad silmitsi sama piiranguga. Küsitakse, kas sa oled rahul praegu, aga sinu vastust võib mõjutada hetkeolukord. Näiteks said just emaga kokku, ta pakkus sulle kommi ja see tegi sul tuju heaks," näitlikustab Ashyrov. Samuti on uuringu andmestik praeguseks veidi vananenud, sest ei hõlma koroonapandeemia ja Ukraina sõja mõju.
Eestis on küsimus pigem usalduses
Eesti on endiste sotsialismileeri riikide seas Gaygysyz Ashyrovi sõnul mitme näitaja poolest eesrinnas. "Praeguse korruptsioonistatistika põhjal võin öelda, et Eesti asub korruptsiooni tajumise indeksis kõrgel kohal. Uuritud riikide seas võib Eestit lugeda korruptsioonivabaks riigiks," osutab ta. Korruptsiooniskaala teisest otsast leiab Venemaa ja Usbekistani, kus seos eluga rahulolu ja maksukäitumise vahel on sedavõrd nõrgem. "Minu arvates pole korruptsioon Eestis suur probleem. Pigem on usaldusprobleemid, kuidas riiki juhitakse ja makse hallatakse," tõdeb Ashyrov.
Ehkki kõnealune uuring Soomet ei hõlmanud, jääb uuringus suhteliselt heade näitajatega hiilanud Eesti vanemteaduri sõnul põhjanaabritele siiski alla. Ta oletab, et oma osa on nii Soome kõrge kohaga maailma õnnelike riikide pingereas kui ka nende astmelisel maksusüsteemil. "Soomes on institutsioonide kvaliteet väga kõrge ja seal on meie leitud efekt palju tugevam. Inimesed kalduvad seal olema koostöisemad ja maksavad meelsamini makse," võrdleb ta.
Uuringu valguses soovitab Ashyrov Eesti valitsusele, et esmatähtis on luua ja kasvatada kodanikes usaldust. "Inimesed peaksid teadma, et kui nad makse maksavad, kehtib nende ja riigi vahel ühiskondlik leping. Ehk seda raha kasutatakse sihipäraselt ja võimalikult läbipaistvalt," selgitab ta. Seejuures soovitab ta valitsusel kommunikeerida oma poliitikat läbipaistvamalt, et ka umbusklikum elanik mõistaks, millele kulutatakse tema maksuraha.
Teiseks on Ashyrovi hinnangul rõhk inimeste distsiplineerimisel prääniku kõrval liialt piitsa poole kaldu. Eeskätt karistatakse neid, kes makse ei maksa ja süüdistatakse neid, kes maksumuudatusi ei toeta. "Kui tahad oma maksureformidele rohkem toetust saada, peaksid hoopis inimesi õnnelikumaks tegema. Kes pole eluga rahul, ei taha ilmselt midagi maksta," osutab vanemteadur.
Ehkki uuring Lääne-Euroopat otseselt ei puudutanud, lisasid autorid oma töö lõppu hoiatava märkuse ka nende riikide kohta. Sealne majandussüsteem võib küll paremini toimida, kuid neis riikides kasvab majanduslik ebavõrdsus. "Selle tulemusel vähenev rahulolu eluga võib panna inimesi vähem toetama avaliku hüve jaoks loodud maksureforme. Neis riikides peaks samuti inimeste elutingimused seadma rohkem esikohale, kuigi neid loetakse heaoluriikideks," selgitab Ashyrov.
Gaygysyz Ashyrov ja Luca Andriani kirjutavad oma tööst ajakirjas Economic Systems.