Bütsants õitses arvatust märksa kauem
Hiljaaegu ilmunud uuring kummutab laialt levinud arusaama, mille järgi tõukas kliimamuutuse ja katkuepideemia koosmõju Ida-Rooma keisririigi ehk Bütsantsi aeglasesse surmaspiraali.
Viimastel aastakümnetel on seostatud Bütsantsi langust kliimamuutuse ja haigustega. Seetõttu on peetud näiteks 536. aastat "kõige halvimaks aastaks" inimkonna ajaloos. Toona toimus kuskil maailmas võimas vulkaanipurse, mille käigus atmosfääri paiskunud väävliühendid ja tuhk vähendasid vähemalt mõnedes maailma piirkondades maani jõudva päikesevalguse hulka, vahendab The Conversation.
Teaduslikes ringkondades arvatakse, et järgneval kümnendil toimunud vulkaanipursked viisid ajutiselt ka üleilmse õhutemperatuuri languseni. Lisaks leidis aastatel 541–544 aset Justinianuse katku epideemia, millesse suri Ida-Rooma keisririigis miljoneid inimesi.
Samas näitavad mitmed varasemad uuringud, et Vahemere idapoolses piirkonnas puuduvad kirjalikud ülestähendused tuhmimaks muutunud Päikesest. Samuti pole teadlased üksmeelel, kui ulatuslik oli Justianuse katkuepideemia ja kui kaua see kestis.
Möödunud aastal ilmunud teadusartiklis märgivad Oxfordi ja Varssavi Ülikooli teadlased Lev Cosijns ja Haggai Olshanetsky, et eelnevad väited Bütsantsi allakäigu kulust tuginevad paljuski eraldiseisvatele leidudele, mida laiendatakse kogu Rooma impeeriumile. Suuremaid andmekogusid rakendades ei paista kusagilt silma, et Bütsantsi rahvaarv või majandus oleks 6. sajandil märgatavalt kannatanud.
Uuemad ja ulatuslikumad andmebaasid koondavad endasse muuhulgas arheoloogilisi uuringuid, väljakaevamisi ja laevavrakke. Näiteks näitab laevavrakkide andmebaas laevahukkude arvu muutust iga poole sajandi kohta. Seda kasutatakse merekaubanduse mahu muutuste jälgimiseks.
Uuringu autorid järeldavad andmetest, et Bütsantsis toimus tollal hoopis majanduslik õitseng ja rahvaarv saavutas rekordilise suuruse. Seega oli Bütsants 7. sajandi alguseks oma võimsuse tipul.
Uuring toob veel välja, et Bütsantsi allakäik algas tõenäoliselt hoopis ebaõnnestunud sõjakäikudest Pärsia vastu. Sealjuures nõrgenesid teineteist sajandite vältel vaenates mõlemad impeeriumid, võimaldades esile tõusta islamil ja selle õpetust järgival Rashiduni kalifaadil ja selle järglastel.
Niisamuti ei tohiks arvata, et kliimamuutust kusagil maailmas üldse tollal ei toimunud. Näiteks Skandinaavias on näha 6. sajandi keskpaigast märkimisväärset materjalikultuuri muutumist ja asulate hülgamist. Ilmselt muutus seal kliima märksa ulatuslikumalt.
Toimetaja: Rait Piir