Madude märkamine on ahvidel nii-öelda veres, nii nagu inimestelgi.

Nobuyuki Kawai Nagoya Ülikoolist tegi kõigepealt kindlaks oma esimese katsega, et jaapani makaagid reageerisid hetkega, kui neile näidati ekraanilt mao pilti.

Kui aga ekraanile ilmus salamander, samuti päris pikliku kujuga loomake, siis seesugust kiiret reaktsiooni ei järgnenud.

Selge, et kehakuju on kahepaiksel salamandril natuke teistsugune kui roomajal maol: saba peenem kui muu keha, ja erinevalt maost on tal jalad all; kuid Kawai tahtis ikkagi täpsemalt teada, mis on mao juures just see tunnus, mis ahvidele tema tuvastamisel kõige tugevamalt silma hakkab.

Talle tuli pähe uurida, kas selleks tunnuseks võiks olla hoopis madude soomuseline kehakate.

Nii lasigi ta arvutil luua salamandrite pilte, kus neilgi oli soomuskate nagu madudel, kuid nägid ikka välja nagu salamandrid.

Siis tegi Kawai teise ahvikatse, kus näitas kolmele emasele jaapani makaagile madude ja salamandrite pilte üheksa kaupa korraga, 3×3-ruudustikuna.

Varem oli ahvidele täiesti muusuguste piltide abil selgeks õpetatud reegel, et neil tuleb osutada sellele ühele pildile üheksast, mis ülejäänutest mõne silmapaistva tunnuse poolest erineb, siis saavad nad tasu.

Selgus, et kui salamandripiltide seas oli üks maopilt, leidsid ahvid selle kiiresti üles. Kui aga tavaliste salamandrite piltide seas oli üks maonahas salamandri pilt, siis märkasid katseahvid seda samuti väga kiiresti, ja veel kiireminigi kui maopilti.

Nii saabki Kawai nüüd ajakirjas Scientific Reports tõdeda, et üks väga oluline tunnus, mille järgi ahvid madusid tuvastavad, tundub olevat just soomuskate nende roomajate ihul.

Ta loodab, et tema avastus aitab primaatide ja ehk inimesegi nägemismeele ja aju evolutsiooni paremini mõista.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.