Arstiteadlased eesotsas Vishal Pateliga Harvardi Meditsiinikoolist võtsid oma uuringus luubi alla aastatel 2020–2022 USA-s väljastatud surmatunnistused. Lisaks surmapõhjusele leiab neilt teisigi andmeid, muu hulgas inimeste elukutse. Töörühma huvitas surmapõhjuste seos dementsuse eri vormide vahel.

Analüüsist tuli välja, et uuritud 443 ameti pidajast surid Alzheimeri tõve tõttu kõige sagedamini lennukipiloodid ja laevakaptenid. Nende Alzheimeri tõve risk oli tippjuhtide omast vastavalt 1,3 ja 1,2 korda kõrgem. Seevastu taksojuhtide ja kiirabiautojuhtide Alzheimeri tõve risk oli tippjuhtide omast vastavalt 44 ja 50 protsenti madalam.

Tippjuhtidest veidi madalam, üheksa protsendi võrra, oli ka bussijuhtide Alzheimeri tõve risk. See vihjab töö autorite sõnul, et riski aitab maandada just olukordade uudsus. Kuigi bussijuhid liiguvad sarnaselt iga päev pikalt liikluses, teevad nad seda paikapandud marsruutidel, mis ei pruugi nõuda sama intensiivset ruumilise ja navigatsioonilise info töötlemist.

Võtmerolli mängib oimusagaras asuv hipokampus, mida Alzheimeri tõbi tavaliselt esimesena mõjutama hakkab. Hipokampuse kahjustus Alzheimeri tõve varajases staadiumis selgitab, miks on seotud selle esimesed sümptomid sageli mäluprobleemidega. Lisaks õppimisele ja mälule mängib see tähtsat rolli just ruumis orienteerumisel ja navigeerimisel.

Viimasele lisab kindlust asjaolu, et dementsuse teiste diagnooside, sh vaskulaarse ja täpsustamata dementsuse puhul polnud taksojuhtide ja kiirabiautojuhtide risk teiste elukutsete omast oluliselt madalam. See viitab, et Alzheimeri puhul nähtav erisus pole seletatav üldiste elukutsega seotud teguritega, näiteks stressi, unepuuduse ja ebatervisliku toitumisega, mis võivad mõjutada dementsuse riski laiemalt.

Varasemad uuringud on näidanud, et näiteks Londoni kuulsate mustade taksode juhtidel, kes peavad läbima põhjaliku koolituse ja tõestama oma linnatundmist keerukal eksamil, on hipokampuse maht suurem kui teistel inimestel.

Värske uuring ei tõesta taksojuhtimise ja Alzheimeri tõve riski vähenemise vahel otsest põhjuslikku seost. Näiteks on võimalik, et inimesed, kellel on geneetiline eelsoodumus Alzheimeri tõve tekkeks, valivad harvem elukutse, kus on linnas orienteerumine sedavõrd oluline.

Samuti on võimalik, et taksojuhtidel ja kiirabiautojuhtidel diagnoositakse Alzheimeri tõbe harvemini, sest nad on oma töö tõttu kognitiivselt erksamad, mistõttu ei pruugi nende sümptomid nii varakult ilmneda. Tõbi diagnoositaks juhul, kui see on jõudnud räsida juba teisi ajuosi.

Kitsaskohtadele vaatamata on teadlased siiski lootusrikkad, et võrreldaval moel oma hipokampuse pidevalt proovile panemine võiks aidata Alzheimeri tõve riski ka teistel vähendada. Töö ilmus ajakirja BMJ jõulunumbris.