Tehisvalgus rikub korallrahu öörahu
Kui päev läbi lõunamere kohal lõõmanud päike õhtul loojub, poevad kirevavärvilised kalad korallrahu-urgastesse peitu ja jäävad magama. Välja ilmuvad öise eluviisiga kalaliigid ja hakkavad saaki otsima.
Kui aga kaldalt kumab merre inimtekkelist tehisvalgustust, siis võib korallrahu tavapärane ööelu olla häiritud. Paljud sealsed elanikud võivad ohtu sattuda.
Nii väidavad Briti, Prantsuse ja Tšiili teadlased, kes jälgisid korallrahudes öösel toimuvat infrapunakaamerate tehtud ülesvõtetelt.
Selleks valgustasid nad öiseid rahusid infrapunavalgusega, mis ise aga videosse jäädvustatud stseene tõenäoliselt väga ei mõjutanud, sest kalad infrapunast ei näe.
Selgus, et tehisvalgusest üle kallatud rahudes ujus öösel ringi rohkem kalaliike kui looduslike öövalgusoludega rahudes.
Võis tähele panna, et need liigid olid enamjaolt röövkalad, kes maiustasid zooplanktoni, väiksemate kalade ja selgrootutega.
Suurem osa lisandunud liike ei olnud tavaoludes öise eluviisiga kalad, vaid peamiselt päevase aktiivsusega.
Asjaolu, et kalu on tehisvalguse all rohkem ärkvel, ei tarvitse neile hea olla, sest nii nagu inimesedki, vajavad und ka kalad. Piisavalt maganuna on nad järgmisel päeval toimekamad ja energilisemad.
Kuid tehisvalgus lihtsustab ka röövliikidel saakloomade leidmist ja tabamist. Just seetõttu võibki neid suurel hulgal öösiti valgustatud rahudele koguneda.
Suuremate muutuste tekkeks kalade käitumises läks keskmiselt vaja umbes 25 tehisvalgustatud ööd. Paari-kolme ööga ei hakanud kalad veel oma harjumusi märkimisväärselt muutma.
Emma Weschke Bristoli Ülikoolist kirjutab koos kaasautoritega ajakirjas Global Change Biology, et loodetavasti saab olukorda parandada lihtsalt valgusreostust vähendades.
Õnneks saab valgusreostust erinevalt näiteks nafta- või plastreostusest põhimõtteliselt vaid mõne nupuvajutusega välja lülitada.
