Transpordiamet kaardistab regulaarselt Eesti merepõhja 1993. aastast. "Eesti mereala tuleb täielikult ära kaardistada. [...] Lisaks merealadele ka laevatatavad siseveed: Emajõgi, Narva jõgi, Peipsi järv, Võrtsjärv," loetles Väling saates "Terevisioon".

Eestil on 36 500 km² mereala, millest tänapäevase tehnoloogiaga on ära kaardistatud umbes 75 protsenti. "Ülejäänu kohta ei saa öelda, et see on üldse mõõdistamata. Seda on mõõdistatud küll, aga nõukaajal väga vana tehnoloogiaga: ühekanaliliste sonaritega," täpsustas Väling. Vana tehnoloogiaga võisid mõõdetud kohtade vahele jääda mitmesaja meetrised mõõtmata alad.

"Kaasaegne lehviksonar võimaldab merepõhja täielikult ära kaardistada: et igal ruutmeetril oleks vähemalt üks sügavuspunkt. See on eesmärk," avas Väling. Mida sügavam meri, seda kiiremini mõõtmine läheb, sest lehviksonar mõõdab sügavas vees ära suurema ala. Madalas vees tuleb mõõtmissõite teha rohkem. "Madala vee mõõdistus on meil natuke maha jäänud võrreldes sügavama vee mõõdistusega," tõdes Väling.

Kahe aasta peale 33 vrakki

Tänavu oli järjepanu juba teine vrakileiurohke aasta. Mullu leiti 18 ja tänavu 15 vrakki. Peeter Välingu sõnul olid kõik tänavu leitud vrakid seni teadmata. Osa aluseid on põhja läinud raskete mereolude tõttu. "Osa nendest on kindlasti sõdadega seotud, lennukid igal juhul," märkis Väling.

Mis lennukiga iga leiu korral täpselt tegu on, sonaripildi järgi öelda ei saa. Täpsemat teadmist aitaks tuua vraki juurde sukeldumine. "[Üks leitud lennukivrakk] on kahjuks Liivi lahes ja Liivi lahel on väga ebameeldiv omadus, et valdav osa ajast ei paista vesi üldse läbi. Nii, et seal on sukelduda väga raske," möönis Väling.

Viimase aja leidudest kõige põnevamad olid tema hinnangul Saksa sõjalaevad aastast 1916. Algselt 11 alusega laevastikust läks põhja seitse: kaks neist olid juba varem leitud, kolm leiti mullu ja kaks tänavu. Välingu sõnul läksid laevad samas piirkonas põhja kahe ööpäeva jooksul. "See laevade perekond kuulus Saksa sõjaväe 10. flotilli, mis sõitis Hiiumaast põhja poole eesmärgiga kimbutada Vene transpordilaevu, aga sattusid miiniväljale," sõnas ta.

Kõige enam on leidude seas aga puidust purjelaevu. "Selle aasta vrakileidudest kaks olid sõjalaevad, üks on veel tõenäoliselt Liivi lahest leitud kaubalaev [...] ja ülejäänud ongi vanad puulaevad vahemikus 20 kuni isegi 40 meetri pikkuseni," loetles Väling.