Oskus endale ressursse tekitada on loomade seas ilmselt laiemalt levinud, kui me tänapäeval teame. Käole sarnase sigimisstrateegiaga liike on lindude seas sadakond – nad ei ehita pesa ega kasvata ise poegi, vaid poetavad muna sulasliigi pessa, kus poeg loodetavasti tuule tiibadesse saab. Oma edu suurendamiseks võiks kägu luua võimaluse muna sulasliigi pessa poetamiseks, rääkis linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudistes.

Oludes, kus sulasliigi pesi on piirkonnas vähe, oleks mõistlik need vähesedki oma edu suurendamiseks ära kasutada. Mitmetes uuringutes on kirjeldatud, et pesaparasiit viskab sulasliigi pesast pojad välja. See on viinud nn ettekasvatamise hüpoteesini. Viimase järgi saab parasiit kasu, kui ta hävitab sulasliigi pesa, mis ei ole talle sobiv, sest loodetavasti asub sulane uuesti pesitsema. Poegadega pessa ei ole käol mõtet oma muna poetada, sest seda ei hautaks.

Hüpoteesi toetab tõik, et paljud linnud asuvad pärast esimese pesa rüüstamist uuesti pesitsema. Nii saaks kägu oma muna teiste munade sekka poetada. Kas käod päriselt ka nii käituvad, oli seni pelgalt akadeemilise arutelu teema. Seda kuni 2021. aastani, mil saadi esimene kinnitus hüpoteesile.

Nimelt filmisid Kirde-Hiinas ShuangYu külas teadlased mustselg-lepalinnu (Phoenicurus auroreus) pesi. Juhuslikult jäi kaamerasse seik, kus emane kägu (Cuculus canorus) viskas minuti jooksul pesast välja kõik seitse viiepäevast poega. Mustselg-lepalinnu vanalinnud kisasid pesa juures, kuid ei rünnanud kägu.

Kaks päeva hiljem leidsid teadlased viie meetri kauguselt sama lepalinnupaari uue pesa. Sinna munes ka kägu. Kuigi ei ole kindel, kas muneja oli pesa hävitanud kägu, viitavad sellele mõned tõendid. Nimelt nähti uuringu jooksul piirkonnas vaid üht emast kägu. Lisaks olid piirkonna käomunad kõik sarnase välimusega, mis viitab, et need munes üks emane.

Leiti veel kolm mustselg-lepalinnu pesa, kust olid pojad välja loobitud, kuid rüüstaja ei olnud teada, sest pesi ei filmitud. Rüüstaja ei saanud olla kiskja, sest kiskja oleks pojad ära söönud, mitte pesa alla maha jätnud.

Mustselg-lepalind on Kirde-Hiinas sage käo sulasliik, kes pesitseb esimest korda aprilli lõpus, teist korda juuni alguses. Käod jõuavad rändelt piirkonda mai keskel, mil enamiku mustselg-lepalinnu pesades on pojad kohe koorumas või juba koorunud. Seetõttu on esimestes pesakondades väga harva käopoeg, 16 protsenti teistest kurnadest on aga käomunaga.

Seni on ettekasvatamise teooriale viitavad tõendid teada Põhja-Ameerikas elavalt piisoniturpiaalilt (Molothrus ater), kes hävitab sulasliigi pesi, milles on mune hautud liiga kaua. Ühtlasi on teada, et mitmed parasiidid viskavad sulasliigi pesast poegi välja.

Kõige rohkem on teavet käo ja piisoniturpiaali kohta, kuid seni ei olnud kinnitust, et tegu on nn ettekasvatamisega, sest välistada ei saanud n-ö maffiateooriat. Viimase järgi on poegadega pesa hävitamine kättemaks selle eest, et sulasliigi vanalinnud märkasid pessa munetud võõrast muna ja hävitasid selle. Selline käitumine on aga tõenäoline vaid parasiitliikidel, kelle pojad ei tapa pesakonnakaaslasi.

Üks selline on näiteks Vahemere piirkonnas pesitsev harakkägu (Clamator glandarius). Samuti ei ole välistatud pesa rüüstamine toitumise eesmärgil, sest linnupoegade söömine on mittevärvuliste seas tavaline. Näiteks pistavad rähnid nahka tihasepojad, kui nad pesale ligi pääsevad.

Nn pesade ettekasvatamine on tõenäolisem, kui sulasliik ei ründa kägu, mida mustselg-lepalind ei tee. Samas näiteks Euroopas mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) ja punarind (Erithacus rubecula) ründavad kägu ja suudavad vähemalt osad pojad päästa.

Uuring ilmus ajakirjas Ecology and Evolution.