Ökoloogilistes uuringutes on liigirikkuse hindamiseks kasutusel tunnusliigid või liigirühmad, kes iseloomustavad piirkonna liigirikkust. Üks selline rühm on linnud, sest nende rohkus või olemasolu seostub mitmete teiste liikidega, näiteks selgrootute rohkusega, rääkis linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudises.

Lindude eelis teiste loomade ees on nende suhteliselt lihtne jälgitavus – nad kas häälitsevad valjult või on neid kerge lendamas näha. Lisaks on teadlaste teadmised lindude ökoloogiast küllalt head. Kägu on peetud liigiks, kes võiks iseloomustada piirkonna linnurohkust, sest tal on üle 280 sulasliigi.

Laulev isaslind teavitab emast heast territooriumist, kus on palju süüa või muid hüvesid. Seega võiks isase käo aktiivsem kukkumine viidata emasele sulasliikide rohkusest, kelle pessa muna sokutada. Siiski püsivad vaidlused, kas üks liik on ikka sobilik linnurohkust iseloomustama, teadlaste seas senini. 

Poolas tehtud uuringus eeldasid teadlased, et isased käod kukuvad linnurohkes piirkonnas aktiivsemalt. Nad salvestasid 48 põllumajandusmaastikul linnulaulu, et kontrollida seost käo kukkumise ja sealse linnurohkuse vahel. Salvestusi tehti niitudel, karjamaadel ja põldudel, kus oli ka väikeseid metsatukki ning põõsastikke, mis on sobilikud käole.

Lindude olemasolu määras salvestuselt nii tarkvara kui ka teadlane n-ö käsitööna: kui arvuti kuulas läbi põllu kaheksatunnise salvestuse, siis teadlane piirdus igast tunnist juhusliku kümneminutilise lõigu analüüsimisega. Teadlasel kulus ühe kümneminutilise lõigu analüüsiks keskmiselt 20 minutit ning kõigi salvestuste peale kokku 16 tundi, kuid arvuti tegi tööd oluliselt tõhusamalt, analüüsides 384 tundi helindeid 36 tunniga.

Käo kukkumise kaks silpi jäävad sagedusvahemikku 500–900 Hz, mistõttu on neid lihtne automaatselt tuvastada, sest nii madalal sagedusel häälitsevad vähesed linnud: lisaks käole ka tuvid, vareslased ja vaenukägu. Teised linnud häälitsevad kõrgemal sagedusel, küündides 10 000 Hz-ni.

Käod kukkusid aktiivsemalt kohtades, kus arvuti ja inimene tuvastasid suurema lindude liigirikkuse ja rohkem käo sulasliike. See viitab, et kägu võiks tõesti linnurikkuse tunnusliigiks pidada.

Samas tuvastas arvuti oluliselt rohkem liike – 118 liiki, neist 45 käo sulasliiki. N-ö käsitööna tuvastasid teadlased aga 54 liiki, neist 27 sulasliiki. Arvuti oli seega inimesest tõhusam. Näiteks ei tuvastatud käsitsi analüüsides mitmeid linnuliike, sealhulgas piiritajat, sinikael-parti, hiireviud, valge-toonekurge, ohakalindu, suitsupääsukest ja kiivitajat. Siiski on jätkuvalt ka helisalvestustelt lindude mitmekesisuse määramine keeruline, sest tarkvara ei saanud sellega igal pool hakkama.

Seega ei pruugi juhuslikud kümneminutilised helipildid anda täit ülevaadet liigirikkusest, kuid käo kukkumise aktiivsus viitab lindude liigirikkusele. Isane kägu võib tõesti valida liigirikkamaid piirkondi laulmiseks. Samas on teada, et emase käo häälitsused seostuvad sulasliikide rohkusega, mis tähendab, et ka emased võivad häälitsust kasutada partneri meelitamiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Ecological Indicators.