Joel Methorst kasutas oma uuringus rohkem kui 200 000 inimese vaimse tervise andmeid. Uuritavatel oli vanust 19–74 aastat ja nende andmed koguti Saksamaa 18 linnast ja maapiirkonnast, vahendab linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Uuringus osalenutel kontrolliti tervist ja neid küsitleti korduvalt. Lisaks täitsid nad iseseisvalt küsimustikke. Sõltuvalt valimist analüüsiti vaimset tervist kas 176 000 või 125 000 inimesel. Enamik neist oli hea vaimse tervisega: 63 protsendil olid depressiooni näitajad minimaalsed, tõsised sümptomeid esines vähem kui ühel protsendil.

Lisaks piirkonna linnustiku mitmekesisusele arvestas Methorst piirkonna elanike sotsiaalmajanduslikku olukorda. On teada, et jõukamal järjel olija pääseb reeglina loodusele ehk parkidele ja rohepiirkondadele hõlpsamini ligi, kuna elab rohelisemas piirkonnas. Sestap on võimalik, et sissetulek võib mõjutada liigirikkuse ja vaimse tervise seost.

Linnustiku andmed koguti riiklikus harrastusteaduse projektis. Kõige rohkem vaadeldi linde jaanuaris ja mais, mil vähemalt ühe tunni jooksul loendasid vabatahtlikud ära kõik oma aialinnud. Sarnane on Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatav talvine aialinnuvaatlus. Kokku tehti üle kuue miljoni linnuvaatluse, iga aasta kohta keskmiselt üks miljon. Talvel nähti vaatluskorral keskmiselt 81 lindu, kevadel 71 lindu. Linnuliike tuvastati kokku 161.

Seos vaimse tervise näitajate ja piirkonna linnurikkuse vahel oli statistiliselt oluline, kuid sõltus ka sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Nimelt elasid madalama sissetulekuga inimesed linnuvaesemates piirkondades.

Linnurikkuse suurenedes paranes kõigi vaimne tervis, kuid väikese sissetulekuga inimestel oluliselt rohkem kui jõukatel. Varasemast on ka teada, et inimese füsioloogilised tervisenäitajad on paremad, kui nad külastavad linnurohkemaid paiku: näiteks väisavad linnaparke, käivad linde vaatlemas või pööravad lindudele tähelepanu igapäevaste tegevuste kõrvalt.

Seos vaimse tervise ja linnurikkuse vahel oli siiski üsna nõrk ning laialdasel üldistamisel peab olema ettevaatlik. Siiski langeb tulemus kokku mitmete eelnevate uuringutega. Sellestki uuringust johtub, et kohalikul ja riiklikul tasandil tehtavad otsused peaksid arvestama elurikkuse kaitsmise ja inimese tervisega. Seda enam, et elurikkus on kahanemas ja vaimse tervise probleemid suurenemas.

Linnud on looduse visuaalne osa, mis leevendab pingeid ja toetab tõhusamat keskendumist. Lindude hääled ja teised loodushelid aga mõjuvad vaimset tervist toetavalt. Seda, et inimene puutuks lindudega kokku igapäevaselt, aitab parandada ligipääs loodus- ja linna rohealadele või pikem linnurohketes piirkondades viibimine.

Kuna viimatinimetatu on kergemini kättesaadav jõukatele, tuleb ebavõrdsuse leevendamiseks soosida rohelaike ja rohelist ümbruskonda. Seda toetab ka näide Saksamaalt, kus Leipzigis seostatakse antidepressantide vähemat kasutamist tänavapuude rohkusega just väiksema sissetulekuga elanike seas.

Uurigul on loomulikult oma vajakud. Näiteks võib vaielda, kui hästi kasutatud mõõdikud tegelikult vaimselt tervist mõõdavad. Samuti võib küsida, kuidas mõjutas tulemusi inimeste tegelik ligipääs rohealadele.

Nii Saksamaal kui ka kogu Euroopas on linnustik kahanemas, mis võib tähendada ka vaimse tervise halvenemist. Ühe lahendusena näeb uuringu autor riiklikul ja kohalikul tasandil suurema tähelepanu pööramist looduskaitsele ja avalikele rohealade liigirikkusele, seda eriti linnades. Tõendite hulk, mis näitavad sellise lähenemise samaaegset positiivset mõju inimese tervisele ja liigirikkusele, on üha kasvamas.

Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet Planetary Health.