Munas on kõik linnupoja arenguks vajalik: vesi, valgud, rasvad ja veidi süsivesikuid. Vaid hapniku peab poeg saama läbi munakoore. Muna suurus näitab reeglina kooruva linnupoja elujõulisust, mis on eelis pesakonnakaaslaste ees, kui on vaja vanematelt toitu manguda või kaaslastega toidu pärast võidelda, rääkis linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudises.

Sarnase eelise annab ka teistest varasem koorumine, sest poja kasv on kiire. Hetkeks, mil teised kooruvad, võib võidujooksus vanemliku tähelepanu eest saadud edumaa olla määrava tähtsusega.

Linnumunade suuruse ja haudevältuse vahel on seos – mida suurem või raskem muna, seda pikem haudeaeg. Käod aga eiravad seda seost, sest nende poegade areng munas on kiirem kui teistel sama suure munaga liikidel. Veelgi märkimisväärsem on, et käomuna on sageli sulasliigi munadest suurem, kuid muna haudeaeg lühem.

See on võimalik, kui käopoja areng munas algab juba emaslinnus enne selle munemist. See ei pruugi aga alati edu tagada, sest kägu peab kasutama iga võimalust pessa muneda. Ühtlasi ei pruugi munal jääda aega emaslinnus pikalt olla ning see munetakse enne, kui käopoeg saab arenema hakata. Teine selgitus on, et munarebus on toimunud muutused, mis kiirendavad käopoja arengut.

Teada on, et käomuna koor on paksem kui sulasliigil. Teoorias peaks suurem muna ja paksem koor tähendama, et soojus kandub munasse aeglasemalt ja haudeaeg pikeneb. On arvatud, et paksem koor on füüsiline kaitse sulasliigi vanalindude eest, kes proovivad käo muna katki nokkida.

Mitmed teadlased aga arvavad, et paksem koor kaitseb muna purunemise vastu. Nimelt pole vahelejäämise hirmus käol aega muna pessa sättida ja ta poetab selle n-ö lennult. Arvatakse ka, et paksemas koores on rohkem kaltsiumi ja teisi mineraale, mis tagavad käopoja kiirema kasvu, kuid see hüpotees ei ole seni kinnitust leidnud. On ka arvatud, et paksem koor vähendab soojuskadu. Sellele on ka tõendeid, sest paksema koorega munad on soojemad ja näiteks soojema koorega kanamunadest kooruvad tibud kiiremini.

Ooloogiast ehk munateadusest on teada, et haudevältus sõltub muna geomeetriast, täpsemalt muna pindala ja ruumala suhtest. Mida suurem on muna, seda väiksem see suhe on ja seda pikem on haudevältus. Mis aga saab, kui sellele seosele lisada koore paksuse mõju? Just sellele küsimusele otsis vastust rühm teadlasi, et saada selgust käomuna eripärast.

Soovides linde mitte häirida, koondasid teadlased kirjandusest 447 linnuliigi munade koorepaksuse andmed ja haudevältused ning mõõtsid munade geomeetria avaldatud fotodelt. Andmed kinnitasid varem teadaolevat, et suure muna haudevältus on pikem. Lisaks aga seostus haudevältus koorepaksusega – haudevältus oli lühem munadel, mis olid suured ja paksu koorega. See toetab hüpoteesi, et paksem koor aitab munal paremini soojust säilitada.

Andmestikus olid olemas ka kägude ja nende sulasliikide munade andmed. Käomuna (Cuculus canorus) koor on ligikaudu 0,1 millimeetri paksune, tema sulasliikidel rästas-roolinnul ja punarinnal aga õhem, ligikaudu 0,08 millimeetrit. Niisamuti on Kagu-Aasias elava väike-tüüdukäo (Cacomantis merulinus) munakoor 0,08 millimeetrit paks, tema sulasliikidel – pruunselg-puhmalinnul (Prinia rufescens) ja aed-rätseplinnul (Orthotomus sutorius) – ligikaudu 0,06 millimeetrit.

Kägude munad olid suuremad ja suurema pindala-ruumala suhtega, mis peaks tähendama pikemat haudeaega kui sulasel. Samas koorusid nad siiski sulasliigist 0,5–1,5 päeva kiiremini. Loomulikult ei kalkuleeri kägu enne munemist, kui suur või kui paksu koorega muna sulase pessa muneda: see on paika loksunud miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni jooksul.

Arvutus näitab, et kui kägu tahab haudevältust kiirendada ühe päeva võrra, peab ta muna olema sulasliigi munast suurem ja paksema koorega. Kui aga käomuna on sama suur kui sulasliigil, peab see olema sulase munast 8–10 protsenti paksema koorega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et muna haudevältus sõltub nii selle suhtelisest suurusest ehk pindala-ruumala suhtest kui ka koore paksuse-pindala suhtest.

Uurimus ilmus ajakirjas International Journal for Parasitology: Parasites and Wildlife.