Vihmaussidel on põllusaagikusele suur tähtsus
Vihmaussid on väikesed loomad, aga nende tähtsus põllumajandusele on suur.
Nüüd on teadlased välja selgitanud, et just vihmausside arvele võib arvata tervelt kuus ja pool protsenti kogu maailma teraviljatoodangust ja tervelt 2,3 protsenti kogu maailma kaunviljatoodangust.
See tähendab, et just tänu vihmaussidele valmib igal aastal kuni 140 miljonit tonni tera- ja kaunviljatoitu.
Uuringu tegi Ameerika Ühendriikide Colorado Osariigiülikooli teadlasrühm eesotsas agroökoloog Steven Fontega; tulemused on avaldatud ajakirjas Nature Communications.
Vihmaussid parandavad mulla seisundit mitmel moel. Nad kobestavad mulda ja jaotavad seal laiali orgaanilist ainet, tehes toitained sellega taimedele kättesaadavamaks. Mõnede uuringute järgi soodustab vihmausside kohalolu taimedel kasvu toetavate hormoonide sünteesi, teiste uuringute järgi aitavad vihmaussid kaitsta taimi mullas leiduvate haigusetekitajate eest.
Fonte ja ta kaaslased jõudsid oma järeldusteni, kui analüüsisid üleilmsel pilgul kaarte ja arvandmeid vihmausside arvukuse, muldade omaduste, väetiste kasutuse ja põldude saagikuse kohta.
Analüüs näitas muu hulgas, et vihmausside suhteline mõju põllusaagile on suurem just lõunapoolseltel aladel — Sahara-taguses Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kariibi mere saartel.
Seda seika seletavad teadlased asjaoluga, et neis piirkonnis kasutavad põldurid vähem kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid, sest need ei ole neile nii hästi kättesaadavad. Seeasemel laotavad nad põldudele rohkem vihmaussirikast sõnnikut ja taimset väetist. Mida vähem kunstkeemiat, seda rohkem vihmausse.
Ses uuringus käsitlesid teadlased nelja teravilja: riisi, maisi, nisu ja otra. Kaunviljadest olid vaatluse all sojauba, hernes, kikerhernes, lääts, lutsern ja muugi.
Teiste hiljutiste uuringute põhjal on ilmsiks tulnud, et muld sisaldab tervelt poole maailma elurikkusest; varem arvati, et ainult veerandi. Seetõttu tasub mullaelustikku, selle tegemisi ja tegemiste tulemusi ka tunda veelgi paremini kui seni.
