Lennert Veerman Queenslandis asuvast Griffithi Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et kui kõik enam kui 40-aastased ameeriklased oleksid füüsiliselt sama aktiivsed kui 25 protsenti kõige aktiivsemaid ameeriklasi, siis võiksid nad juurde saada viis eluaastat.

Veerman ja ta kaaslased ei tuginenud oma uuringus inimeste füüsilise aktiivsuse teada saamiseks mitte küsitlustele, nagu enamasti tehakse, vaid panid inimestele konkreetselt kiirendusele reageerivad mõõteseadmed, aktseleromeetrid külge.

Nii saidki nad mõnevõrra teise tulemuse, kui enamasti on saadud, ja seejuures paistis füüsilisest aktiivsusest saadav kasu lausa kaks korda suurem, kui ta tavaliselt paistnud on.

Muu hulgas selgus, et kõige aktiivsemal veerandil inimestest on suremisoht tervelt 73 protsenti madalam kui kõige vähem aktiivsel veerandil.

Selgus ka, et see passiivseim veerand saaks kõigest üheainsa tunniajase jalutuskäigu abil lisada oma elule keskmiselt kuus tundi pikkust juurde. Seega saab kergestki liigutamise lisamisest kõige suuremat kasu just kõige vähem liikuv kontingent.

Kui keskmine 40 ja rohkema aastane ameeriklane saaks aktiivseima veerandi liikumisharjumused üle võttes elule neli aastat juurde, siis kõige passiivsem veerand saaks juurde tervelt 11 aastat.

Kõige aktiivsema veerandi seas on mõistagi väga mitmesuguste liikumisviiside harrastajaid, aga teadlaste sõnul on kõigi nende füüsiline liikumine keskmiselt võttes samaväärne natuke vähem kui kolme tunni pikkuse jalutuskäiguga päevas.

Veerman ja kaasautorid väidavad ajakirjas British Journal of Sports Medicine, et vähene füüsiline aktiivsus võib olla tervisele sama kahjulik kui suitsetamine, mille puhul iga sigaret võib teiste uuringute põhjal lühendada inimese eluiga 11 minuti võrra.

Teadlaste sõnul tuleks linnaplaneerijatel senisest veelgi enam tähtsustada jalakäimis- ja rattasõidukõlbliku keskkonna loomist.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.