Tallinna linnamuuseumi juht ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Toomas Abiline rääkis, et esoteerikat ja sellega seonduvat vaadatakse mitmeti: on nii neid, kes seda kummardavad, kui ka neid, kes viltu vaatavad. "See aga väärib teaduslikku lähenemist ja uurimist. Mujal maailmas on see samuti populaarne ja akadeemiline uurimissund," lausus ta.

Folklorist Mare Kõiva rääkis, et väga paljudes Euroopa riikides, aga ka väljaspool Euroopat on olemas lääne esoteerika uurimise seltsid.

Lääne esoteerika alla kuulub see, mida tänapäeval nimetatakse uueks vaimsuseks (new age), mis on lai mõiste. Abiline selgitas, et ajalooliselt kuulusid sinna teosoofia ja antroposoofia. Teosoofia on esoteerilise filosoofia süsteem, ideede kogum, mis otsib vahetut teadmist, olemise ja loomuse eeldatavat saladust: eelkõige seda, mis puudutab inimese jumalikku loomust. Antroposoofia on Rudolf Steineri rajatud nn tunnetustee, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksu. Selle alla võib liigitada ka waldorfkoolid.

Lääne esoteerika ongi katusmõiste, mis hõlmab laia spektrit ajaloolisi distsipliine, mis ei pruugi olla omavahel mingis seoses ning mida on akadeemilistes uuringutes pikalt alahinnatud, kuid mis on viimasel ajal teaduse huviorbiiti tõusnud.

Viimased 20–30 aastat ongi läänes seda suunda üsna palju teaduslikult uuritud. Toimub rahvusvahelisi konverentse ja kaitstakse doktorikraade neil teemadel. "Me Eestis oleme vaikselt järele jõudnud," rääkis Abiline.

Nii Abiline kui ka Kõiv nõustusid, et praeguses ühiskonnas on sõnal esoteerika teatud kõrvalmaik. "Aga seda me uurimegi ja selle mõju kultuurile. Esoteerika kui nähtus on iseenesest väga vana. Selle mõju kultuurile on olnud nii minevikus kui otsapidi tänapäeval. Me teame, et inimesed loevad palju nii-öelda vaimset kirjandust. Me uurime, mis laadi kirjandus see on ja kuidas see on süstematiseeritud. Me ei propageeri esoteerilisi ideid ega räägi neist kui meie maailmavaatest, vaid pigem uurime selle mõju kultuurile ja ühiskonnale. Meie ülesanne on teadust teha," sõnas Abiline.

Mare Kõiva tõi näite, kuidas ta on ise pikalt uurinud Eesti loitsusid ja nõiasõnu. Seda on tema sõnul ka liigitatud esoteerika alla. "Esoteerika viitab, et sellega tegelejad on mõelnud midagi enda jaoks läbi ja sõnastanud mitmeid reegleid. Teame antiikajast peale suuri kuulsaid matemaatikuid ja igasuguseid teadusharude esindajaid ja filosoofe, kes on esoteerikaga tegelenud või sellega seotud. Aga jah, see sõna kipub jätma niisugust natuke põnevat muljet," ütles ta.

Mitmed mõtlejad, kes lääne esoteerika alla kuuluvad, on Kõiva sõnul ka Eestiga seotud. Ta tõi näite kuulsast Keyserlingi suguvõsast, kuhu kuulub baltisaksa filosoofe ja kellel on Kõiva sõnul õige mõjukaid tulemusi. Samamoodi Madame Blavatsky, keda teatakse üle terve maailma.

Toomas Abiline rääkis, et seltsi loomine sündis sellest, et on nagunii seltskond, kes käib koos ja tegutseb selles vallas. Nüüd saavad nad muu hulgas paremini luua rahvusvahelisi kontakte teiste uurijatega. 

Eesti Akadeemilise Lääne Esoteerika Uuringute Seltsi asutajad on akadeemik Mare Kõiva, kirjanik ja teoloog Paavo Matsin, ajaloolane Toomas Abiline, usuteaduste doktorant Siim Lill ning kultuuriuurija Meelis Piller.