Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet tõi välja, et Mare Kõiva on oma valdkonnas, folkloristikas kõrvuni sees, orienteerub selles üliladusalt ega jäta oma nakkavat vaimustust ka ajakirjanduses vahendamata. "Tal on annet ühendada oma juttudes teaduslikkus ja rahvalik pärimus haaravaks tervikuks. Tema tunnistamine teadusajakirjanduse tõeliseks sõbraks oli seetõttu ütlemata üksmeelne otsus," selgitas Ennet.

"Osutusin valituks ehk seepärast, et mul on väga huvitav eriala, mis on natukene ametliku ja mitteametliku piiri peal. See tegeleb asjadega, mida sageli ei taheta uurida," arvas Kõiva ise. Ta tõi näitena kiilkirjas rituaalid, mida uurivad hoolega teoloogid. Samas on nende kõrval jäänud varju märksa arvukamad loitsud, kus jumalaid ei mainita. "Neid on väga palju ja need on väga kirevad. Neid kasutasid need, kes kunagi preestriks ei õppinud," lisas folklorist.

Ajakirjanikega suheldes tasub Kõiva hinnangul olla humoorikas, kuid täpne. "Edu võti on tiba huumorit või natuke lahedam keelepruuk. Kindlasti ei ole aga ajakirjanik süüdi, kui teadlane end ära unustab – vahetab stiili või hakkab vanduma – nii see kõik kirja läheb. Need on klõpsud. Neil kahel alal on omad eripärad ehk tasub olla täpne, aga mõelda oma stiilile," soovitas folklorist.

Kõivale otsustas auhinna anda žürii koosseisus Arko Olesk, Jaan-Juhan Oidermaa, Piret Pappel ja Priit Ennet.

Eesti teadusajakirjanike seltsilt on Ökuli auhinna varem saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013), klimatoloog Ain Kallis (2014), füüsik Jaak Kikas (2015), rakubioloog Toivo Maimets (2016), biorobootik Maarja Kruusmaa (2017), taimeökoloog Aveliina Helm (2018), astrofüüsik Laurits Leedjärv (2019), viroloog Irja Lutsar (2020), loomaökoloog Tuul Sepp (2021), matemaatik Krista Fischer (2022) ja linnuökoloog Marko Mägi (2023).