Tunnustuses toodi esile tema silmapaistvat ja laiapõhjalist tegevust teadusteemadel sõna võtmisel, populariseerides eesti teaduskeele tähtsust, et inimesed oleksid teadlikud arengust tänapäevases meditsiinis ja biotehnoloogias. Avalikkuse laiema tähelepanu osaliseks sai Maimets koroonakriisi ajal, kui asus tööle valitsust nõustava teadusnõukoja esimehena.

"Eks meie kõigi elutöö saab otsa siis, kui meie elu otsa saab. Ma ise ei tunne veel praegu muidugi mingit väsimust ja et mu elutöö tehtud oleks. Kitsamalt teaduskommunikatsioonist rääkides on mul järgmiseks aastaks juba mitmed esinemised kokku lepitud. Selles mõttes oli see auhind minu jaoks ikka väga ootamatu," märkis Maimets pärast auhinna vastu võtmist.

Rakubioloog rõhutas, et teaduskommunikatsioon peab samas kätkema endas märksa rohkemat, kui vaid teaduse populariseerimist. "See on oma olemuselt ülevalt alla rääkimine, kuidas meie teadlased mingi asja lõid. See on tore ja tähtis, aga nii kaua, kuni inimesed ei mõista teaduse taga olevat protsessi ja seda, kuidas nende teadmisteni jõutakse, on sel samasugune väärtus nagu ebateaduslikul faktil. Lihtsalt kõneleja nimi kõlab usaldusväärsemalt," laiendas Maimets oma mõtet.

Viimast ilmestab tema sõnul koroonaaeg. Kuigi nii teadlased kui ka vaktsiiniskeptikud esitasid vastamisi eri väiteid, lähtusid vaid teadlased protsessist, mis inimesi tõele lähemale viis. "Teadus lõpeb seal, kus miski on 100 protsenti kindel. Selle mõistmisest tuntakse Eestis veel puudust," nentis rakubioloogia professor.

Samas võtmes tuleks teadlastel alati tunnistada, kui nad midagi ei tea. "Teadlane pole eksimatu tõe allikas, aga tal on meetod, kuidas selle poole püüelda. Lähtun ka ise loengutes sellest põhimõttest. Kui tudengid midagi loengus küsivad ja mul parasjagu sellele vastust pole, vaatan selle järgmiseks korraks järele. Seda lubadust tuleb täita," rõhutas Maimets.

Oma elu suurimaks saavutuseks pidas rakubioloog aga oma perekonda. "Seda kõike poleks minu abikaasata, kellega on 47 aastat koos abielus olnud, tänu kellele on kõik mu otsingud ja rännakud võimalikuks saanud. Olen väga rõõmus kõigi kaasteeliste üle, isegi nendega, kellega ma pole ühel nõul olnud, sest ka nendest on midagi õppida," mõtiskles Toivo Maimets.

Lisaks anti Tartus toimunud konverentsil preemia välja veel viies valdkonnas.

Kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil"

• Peapreemia pälvis Eesti geenivaramu "MinuGeenivaramu" teadusportaal, mille kaudu saavad geenidoonorid tutvuda personaalsete teadusuuringute tulemustega oma geneetiliste eelsoodumuste ja päritolu kohta. Loodud portaali kaudu jõuab kasu teadusesse panustamise eest geenidoonoriteni ringiga tagasi ning aitab tõsta inimeste huvi ja teadlikkust geeniteaduse ja ka laiemalt terviseteemade vastu. Projekti eestvedajad on Natalia Pervjakova, Kristjan Metsalu, Lili Milani ja Mait Metspalu.
• II preemia pälvis Eesti Keele Instituudi taskuhääling "Keelehääling", kus astuvad üles keeleteadlased ja teiste valdkondade esindajad, kes aitavad mõtestada keele(teaduse) rolli nii ühiskonnas kui ka meie identiteedi osana ning näidata milliseid päriselulisi rakendusi võib keeleteadusel olla. Saatemeeskonda kuuluvad Sandra Saar, Kairi Janson ja Merily Remma.

Kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil"

• Peapreemia sai Jaan Aru populaarteaduslik raamat "Loovusest ja logelemisest", mille eesmärk on ergutada inimesi mõtlema sellest, mis on tegelikult loovus, miks meil seda vaja on ja kuidas seda toetada nii lastes kui ka iseendas.
• II preemia said kultuuriajaloolase ja folkloristi Marju Kõivupuu populaarteaduslikud publikatsioonid, mis on inspireerinud inimesi mõtlema looduskeskkonna ja kultuuripärandi koostoime üle ning toonud olulisi vaatenurki kaasaegsetesse looduskaitse ja kultuurilise identiteedi aruteludesse.
   

Kategoorias "Tegevused/ tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel"

• Peapreemia sai Barlova teadusõhtute sari, projektijuht Karin Pai ja Tartu observatooriumi majabänd. Kord kuus toimuv aruteluõhtute sari toob kokku teadlased ja uudishimuliku publiku, aidates suurendada üldsuse arusaamist teadusest ning tõsta huvi elukestva õppimise vastu. Mitmekesine teemade valik, teadlaste ja avalikkuse vahetu suhtlus ning selle integreerimine muusikaga on teinud Barlova teadusõhtutest elava ja kaasahaarava platvormi teaduse tutvustamiseks ja teadlaste kaasamiseks.
• II preemia sai Enerhack energeetika suvelaager, eestvedajad Igor Krupenski ja Alesja Nehhožina. 7–18-aastastele noortele suunatud laager pakkus mitmekülgset hariduslikku kogemust energeetika ja tehnoloogia valdkonnas, et aidata kaasa teaduse ja tehnoloogia valdkondade populariseerimisele Eesti noorte seas.
• Tänukirjaga tõsteti esile Eesti Ornitoloogiaühingu teavituskampaaniat "Aasta lind – 30 aastat loodusharidust ja harrastusteadust" ja selle eestvedajat Kaarel Võhandut ning kõiki teisi, kes nende aastate jooksul on ühingu tegevusse oma panuse andnud ja aidanud seeläbi kaasa loodushariduse ja harrastusteaduse edendamisele.

Kategoorias "Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija" (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)

• Peapreemia sai ajakirjanik ja teadlane Marju Himma, kes on enam kui kümne aasta vältel kajastanud teadusajakirjanikuna Eesti teaduse teemasid ning samal ajal rakendanud meediauurijana oma teadmisi ja kogemusi ka uue põlvkonna professionaalsete teaduskommunikaatorite õpetamisel.
• II preemia sai teadlane, õppejõud ja tehisaru mõtestaja Andres Karjus oma tegevuste eest tehisintellekti tasakaalustatud ja teaduspõhise lähenemise propageerimisel haridusmaastikul. Muu hulgas on Andres Karjus pidanud populaarteaduslikke loenguid õpilastele ning koolitanud õpetajaid tehisaru-tehnoloogiaid sihipäraselt ise kasutama ja ka oma õpilasi juhendama.
• Lisaks pälvis II preemia ka päikeseenergiatehnoloogiate eestkõneleja Maarja Grossberg-Kuusk, kes on aktiivselt avaldanud populariseerivaid artikleid päikeseenergeetika väljakutsetest ja arengutest, andnud intervjuusid nii televisioonis, raadios, taskuhäälingutes kui kirjutavas meedias. Samuti on ta päikeseenergiatehnoloogiate teemal teinud avalikkusele koolitusi, sh gümnaasiumiõpilastele töötubasid ja loenguid kui koolitusampse ka täiskasvanud õppuritele.
   

Kategoorias "Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel"

• Peapreemia sai koolinoortele mõeldud kosmosekonkurss "Eesti otsib Estronauti", mille meeskonda kuulusid Karl-Kristjan Neufeld ja Rasmus Rohtla. Eesti suurim kosmosekonkurss aitas tuua teaduse ja tehnoloogia valdkonda noortele lähemale, näidata innustavalt selle rakendusvaldkondi ning kasvatada noorte huvi kosmoseteaduste vastu.

Peapreemiate suurus on 2500 eurot, elutööpreemia väärtus 13 500 eurot.

Tartu observatooriumi ja ESERO Eesti tunnustuse Linnutee Täht loodus- ja täppisteaduse edendamise eest pälvis Aire Siinvert, kes on Kuressaare kooli pühendunud õppejuht, kelle initsiatiivil viidi Saaremaal läbi mitmeid tegevusi, mis aitasid kosmoseteadust Saaremaa lastele koju kätte tuua.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul sai Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja ja akadeemik Mare Kõiva.

Konverentsi peaesineja oli Ameerika kirjanik ja õppejõud Seth Mnookin Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist (MIT). Alates 2017. aastast on ta MIT-s meediauuringute ja -kirjutamise professor ning instituudi teaduskirjutamise magistriprogrammi direktor. Lisaks koostööle Vanity Fair'i ja Undark taskuhäälinguga on Mnookin avaldanud kolm raamatut: "Hard News" (2004), "Feeding the Monster" (2006) ja "The Panic Virus" (2011).