HI-viiruse ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse levikut on paljud pidanud ülemaailmseks pandeemiaks. Kuigi HI-viirus on tunduvalt vanem, siis esimene nakatumisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja viirus isoleeriti 1983. aastal.  Ülemaailmne HIV-nakkuse esinemissagedus saavutas haripunkti 1997. aastal 3,3 miljoni uue juhuga aastas. 

Eelmisel aastal nakatus HI-viirusesse vähem inimesi kui kunagi varem pärast haiguse laiemat levikut 1980ndate lõpus. 2023. aastal haigestus umbes 1,3 miljonit inimest. See on endiselt kolm korda enam, kui on vaja, et saavutada ÜRO eesmärk lõpetada aids kui rahvatervise oht aastaks 2030. 

Eelmisel aastal suri aidsiga seotud haigustesse ligikaudu 630 000 inimest, mis on madalaim tase pärast 2004. aastat, mil suri 2,1 miljonit inimest. Peamine põhjus, miks haigusesse suremine on vähenenud, seisneb retroviirusevastases ravis, mis võib vähendada viiruse hulka veres. 

Tervise Arengu Instituut ja terviseamet avaldasid 2024. aasta kevadel raporti, mis uuris HIV-nakkuse olukorda Eestis aastatel 2013–2022. Neil aastatel on uute HIV-i juhtude arv vähenenud ligi 70 protsendi võrra. 2022. aastal oli Eestis registreeritud uusi HIV-i nakkusjuhte 104, aga vaid kolmandikul juhtudest oli nakatumistee teada. 

Kokku diagnoositi 2022. aastal Eestis 250 uut HIV-i juhtu, kuid nendest 146 juhul oli tegu migrantidega, kellest enamik oli juba varem oma HIV-i nakatumisest teadlik ja osa neist saanud HIV-i ravi oma päritoluriigis.